Foto: www.castles.info

Täna, 8. juulil algab järjekordne Haapsalu Vanamuusikafestival. Sel aastal raamib festivali kava väärtusi ümber hindama sundiv Vana Testamendi sõjamees Jefta lugu: kolmapäeval Giacomo Carissimi kuulsaim oratoorium Jephte (ca 1650) ansambel Studio Vocale esituses ja pühapäeval Georg Friedrich Händeli viimane oratoorium Jephtha (1751), esitajateks Simon Wall (Jephtha), Kädy Plaas (Iphis), Teele Jõks (Storgè), Risto Joost (Hamor), Uku Joller (Zebul), Pirjo Püvi (ingel), Haapsalu Festivali Koor, Tallinna Barokkorkester (kontsertmeister Elar Kuiv) ning dirigendiks Toomas Siitan.

Kui Carissimi lõi oma kompaktse ja piiblilugu täpselt järgiva oratooriumi Rooma Collegium Germanicum’i kasvandikele, siis Händeli täismõõduline muusikadraama tahtis õilistada Londoni kodanliku publiku meeli. See on lugu väepealikust, kes sõjaedu nimel annab Jumalale tõotuse ohverdada esimene elusolend, kes talle koju naastes vastu tuleb. Selleks juhtub olema aga ta oma tütar, Jefta ainus laps. Lugu paneb küsima, miks oli Jumalale antud tõotus olulisem inimohvri toomise keelust? Kas Jefta ohver oli võidu hind või mõtlematu tõotuse tagajärg?

Pühapäeval esitusele tulev Händeli “Jephtha” on Händeli hüvastijätt – tema viimane suur teos, mille kirjutamisele kulus tavatult pikk aeg ning mille käigus elas ta läbi ränga isikliku draama. Händel kaotas nägemise. Festivali kunstilisel juhil Toomas Siitanil on Händeli “Jephthaga” oma suhe. See on kord juba Howard Armani käe all vanamuusikafestivalil kõlanud. 1998. aastal, Vene kriisi süvapunktis. Tundub, et väärtusi ümber hindama sundiv teos haakub praeguse karmi ja muutumist nõudva ajaga. See on lugu mehelikust edupüüdlusest ja selle hinnast. Hinnast, mida oleme ise valmis oma edu eest maksma. Jefta usub, et kui mängus on nii palju, pole ükski hind liiga kõrge, ja väärtuste ümberhindamine on talle traagiliselt valus. Väärtuskriisis pole ehk tulutu Jefta loo uuesti läbi käimine.

Vanamuusikafestivali ava- ja lõppkontserdi vahel viib neljapäeval orelivirtuoos Markku Mäkinen festivali kuulajad jalutama Händeli jälgedes. Reedel põimib Eesti üks menukam vokaalansambel Heinavanker oma kavas vaimustavaks tervikuks renessansi polüfoonia, keskaegse kirikulaulu ja eesti rahvakoraalid. Laupäeval aga toob Belgia ansambel Egidius Kwartet kuulajateni muusikat Karl V õukonnast.

Haapsalu Vanamuusikjafestivali hinnatakse omas žanris üheks kaalukamaks Eestis ning see on köitnud paljude nimekate väliskunstnike tähelepanu. Festivali eesmärgiks on viia nii meie kutselisi muusikuid kui ka publikut lähemale varajase muusika ajastule siinsete kõrgetasemeliste ettekannete kaudu. Selleks on sobivaimaks paigaks XIII sajandist pärit Haapsalu Toomkirik. Festivalil toimuvad ka noortele muusikutele mõeldud tasuta kursused.

Festivali korraldajaks on kontserdiagentuur Concerto Grosso, kunstiline juht on muusikateadlane ja dirigent, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan. Festivali alalisteks kollektiivideks on parimatest eesti noortest lauljatest koosnev Haapsalu Festivalikoor ja Tallinna Barokkorkester, kes esinevad nii vokaalsuurvormide koosseisus kui ka omaette kavadega. Aastate jooksul on nimekate Eesti solistide ja ansamblite kõrval külalistena esinenud tuntud muusikuid ka teistelt maadelt, nagu Collegium Vocale Gent ja Il Gardellino (Belgia), gamba-kvartett Phantasm ja ansambel Kontrabande (Suurbritannia), Cantica Symphonia (Itaalia), Baroque Fever (Taani), keskaja muusika ansambel Perceval (Prantsusmaa), Grazer Choralschola, Pariisi Gregoriaani Koor, väljapaistvad solistid, nagu Marcel Ponseele ja Paul Dombrecht (oboe), Per-Olov Lindeke (trompet), Wieland Kuijken (viola da gamba), Lucy van Dael (viiul), Guy Penson (klavessiin), Andrew Lawrence-King (harf), Maryseult Wieczorek (mezzo-sopran), William Missin ja Charles Humphries (kontratenor), James Gilchrist (tenor), Paul Hillier (bariton), ning dirigendid Peter Phillips ja Stephen Layton (Suurbritannia), Howard Arman ja Franz Karl Prassl (Austria), Rob Vermeulen ja André Cats (Holland) ja paljud teised.

Haapsalu Vanamuusikafestivali kava:

Kolmapäev, 8. juuli
Avakontserdil kohtuvad kahe vastandliku geeniuse meistriteosed, mis suunasid muusikaloo kulgu.
Heinrich Schütz. Motetid kogumikust Geistliche Chormusik (1648)
Giacomo Carissimi. Oratoorium Jephte (ca 1650)
Ansambel Studio Vocale. Egmont Välja (tšello), Robert Staak (theorb), Reinut Tepp (orel). Dirigent Toomas Siitan

Neljapäev, 9. juuli
“Eriti orelimängus pole kellelgi kerge Händelit ületada, kui see pole just Bach Leipzigist.” (Johann Mattheson, 1739)
Händeli jälgedes. Orelimuusikat Händelilt ja tema kaasaegsetelt (J.S. Bach, Buxtehude, Zachow, D. Scarlatti, Stanley). Markku Mäkinen (orel)

Reede, 10. juuli
Eesti üks menukam vokaalansambel ühendab oma kavas vaimustavaks tervikuks renessansi polüfoonia, keskaegse kirikulaulu ja eesti rahvakoraalid.
Vaimulikke laule kambritest ja katedraalist. Inglise renessansi polüfoonia ja eesti rahvakoraalid. Ansambel Heinavanker

Laupäev, 11. juuli
Parim osa kõrgrenessansi muusikast koondus 16. sajandil Habsburgide õukondadesse.
CANCIONS DEL EMPERADOR. Muusika keiser Karl V õukonnas.
Ansambel Egidius Kwartet (Belgia): Peter de Groot (alt), Marco van de Klundert (tenor), Hans Wijers (bariton), Donald Bentvelsen (bass)

Pühapäev, 12. juuli
Jephtha on Händeli hüvastijätt – viimases oratooriumis jättis meister meile oma sügavaima muusikadraama.
Georg Friedrich Händel. 250 aastat helilooja surmast. Oratoorium Jephtha (1751). Simon Wall (Jephtha), Kädy Plaas (Iphis), Teele Jõks (Storgè), Risto Joost (Hamor), Uku Joller (Zebul), Pirjo Püvi (ingel). Haapsalu Festivali Koor, Tallinna Barokkorkester, Elar Kuiv
(kontsertmeister). Dirigent Toomas Siitan.

Vaata ka www.concertogrosso.ee

Allikas: festivali korraldajate 07.07.2009 pressiteade