Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Terved eluviisid / Karskus / Lauri Beekmann: Alkoholivabad üritused aitavad kasvada tervemal generatsioonil

Lauri Beekmann: Alkoholivabad üritused aitavad kasvada tervemal generatsioonil

Prindi see artikkel
14. juuli 2009

lauribeekmann2Lauri Beekmann on Eesti Karskusliidu esimees

Väljendanud arvamust, et Õllesummeri-sugune üritus on meie rahvale kahjuks ning ainult suurendab alkoholiprobleemi, küsiti vastu, kas siis tuleks üldse pidude korraldamised ära lõpetada, kuna sarnane alkoholi tarvitamine toimub pea kõikjal. Eesti rahva ja noorsoo tervisekäitumise pärast muret tundvad inimesed on tõesti peamiselt tähelepanu pööranud Õllesummeri küsitavale mõjule. Tähelepanuta on jäänud paljud erinevates piirkondades korraldatud üritused. Kuid peamiselt seetõttu, et Õllesummer toimub meie pealinnas, pea „pühalikul” lauluväljakul ning koondab enim inimesi ja meediatähelepanu.

Ma ei arva, et teatud sorti ürituste korraldamine peaks keelustatama. Ei kujuta hästi ettegi, kuidas seda teha võiks. Kuid on selge, et kui rahvale suunatud pidude ainuvõimalikuks osaks peetakse alkoholi tarvitamist, on midagi viltu. Üpris kopsaka summa eest lunastatakse sissepääsupilet, peamiselt tehakse seda ju ikkagi mingi muusikalise etteaste jälgimiseks, kuid seda ei suudeta justkui teha, ilma et manustataks joovet tegevaid jooke. Ja kui see viimane osa ära jätta, siis polekski justkui korralik üritus?! Jääb mulje justkui inimesed on ennast sundinud jälgima midagi, mida täiesti kaine peaga on raske väärtustada.

Laulupeo eel toimus arutelu, kas selline kogupereüritus ei peaks olema alkoholivaba ning õllemüügi telgid sel korral kõrvale jääma. Selgus, et üks õllefirma on kogu peo peamisi sponsoreid, millest tulenevalt olekski imelik oodata, et neil ei võimaldata oma tooteid müüa. Nii ka ei tehtud. Alkoholimüük oli viidud piiratud alale, kuid iga laulupeol osaleja nägi, et punased õlletelgid olid kõikidest teistest mitu korda suuremad ja nende „piiratus” ei tulnud hästi esile. Kui alguses vahendati, et ka alkoholi tarbimine hoitakse sellel piiratud territooriumil, siis hiljem selgitasid korraldajad, et alkoholi ostnud inimestele soovitatakse alkoholiga rahva sekka mitte minna. Mõte on ilus ja kostub hästi, kuid eks ta oli ju kõigile selge, et selline asi ei toimi. Lõpuks vist selgitustöö piirduski telkide juures olnud sildiga, mis ütles, et austusest teiste vastu ära mine alkoholiga rahva sekka. Kindlasti oli neid, kes selle üleskutse peale oma õlle telgi juures ära jõid, kuid muidugi mitte kõik. Küllaga oli rahva seas liikumas õlletopsidega teisi häirivaid inimesi. Istusin ise oma perega rahvamassi keskel umbes 20 meetrit ühest seltskonnast eemal, kes jõid õlut ja suitsetasid. Oli selgelt näha, et suhteliselt laiale alale leviv suits häirib paljusid. Kuid rahumeelsete eestlastena ei läinud keegi midagi ütlema. Kannatati vaikselt ära. Osade otsus tunda ennast vabalt võttis teistelt võimaluse oodatud laulupidu täielikult nautida.

Osadele kostub see kõik virisemisena ja tahtena rikkuda teiste rõõmu. Tõsi ta on, et mulle ka isiklikult ei meeldi elada ja olla keskkonnas, kus on alkoholi tarbivad ja joobes inimesed. Ma ei soovi, et mu laps peaks avalikus ruumis ja avalikel üritustel nägema joobes inimesi. Nii et, tõsi, mingil määral on see isiklik. Kuid ma saan aru, et see keskkond ei muutu kellegi jaoks, kui me ei vaata seda üld-ühiskondliku probleemina.

Alkohol ei ole tavaline kaup ega toiduaine. Oleks tõesti kummaline, kui me astuks näiteks selle vastu, et keegi avalikus kohas sööb jäätist või joob mahla. Õigustatud oleks küsimus, mis see teie asi on? Kuid alkohol ei ole nendega võrreldav kaubaartikkel. WHO egiidi all anti 2003. aastal välja mastaapne üldteos, mis kandis pealkirja „Alcohol – no ordinary commodity” („Alkohol ei ole tavaline toode”). Erinevatest maailma nurkadest pärit teadlaste ühistöö rõhutab vajadust alkoholi kui erilise produkti müüki ja turustamist reguleerida, nii et selle tarvitamisega seotud kahju oleks maksimaalselt piiratud. Tegemist on ainega, mille tarvitamine ei täida ainult kõhtu või kustuta janu, vaid mis muudab ka juba väiksemates kogustes inimese otsustus- ja enesekontrollivõimet. Situatsioonides, kus mitmed inimesed sel moel oma otsustusvõimet üheskoos nõrgestavad, on probleemid praktiliselt garanteeritud. Alati ei väljendu see muidugi füüsilistes konfliktides ega ka tervise rikkumises. Kuid kuidas hinnata näiteks olukorda, kus veidi joobes onu muutub perekondlikul sünnipäeval ülemeelikult rõõmsameelseks ja kõigile on selge, et „onu on veidi jokkis!”. Kõigil on lõbus ja kurja pole nagu tehtud. Kas on nii? Kuid oma suhtumise alkoholi kujundavad lapsed peamiselt ikka selle põhjal, mida nad oma silmadega näevad. Kui alkohol on lapse kasvukeskkonnas see rõõmu ja hea peo loomulikuks osaks, siis on suhteliselt selge, et ta kasvab üles inimeseks, kes peab samuti loomulikuks, et üks hea pidu käib lahutamatult koos alkoholiga.

WHO Euroopa Alkoholiharta ja mitmed lastekaitse deklaratsioonid on väljendanud seisukohta, et lapsed peaksid üles kasvama alkoholivabas keskkonnas. Kuskil interneti kommentaariumis küsis hiljuti keegi, kas see tähendab siis, et kui vanaisa peab oma sünnipäeva ja tulemas on ka lapselapsed, peaks pidu olema täiesti alkoholivaba. On selge, et kodused olustikud jäävad igaühe enda kujundada (välja arvatud seigad, mis on seadustes määratletud, näiteks et alaealistele alkoholi pakkumine on keelatud), kuid küsiksin siiski vastu – miks ka mitte? Miks ei võiks lastega koos peetud üritused olla täielikult alkoholivabad? Miks ei võiks üldrahvalikud (loe: kõigile mõeldud) üritused olla alkoholivabad?

Alkoholi tarvitamine võiks toimuda kohtades, kus kõik on täisealised ning soovivad ise juua või aktsepteerivad teiste alkoholi tarvitamist. Alkoholivabade keskkondade loomine ja ürituste korraldamine on kindlasti oluline komponent alkoholi tarvitamisega seotud kahju vähendamisel.