Teema: Rahvakalender
29. juuli on rahvakalendris olevipäev
Olevipäeva tähistati põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setudega lambapüha. Nime on olevipäev saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Tänapäeval on suured olevipäeva pidustused Vormsi saarel, kus asub Pühale Olavile pühitsetud kirik.
Vormsi Püha Olavi kirik. Foto: Kärt Einlo
Norra kuningas Olav II Haraldsson sündis 995. aastal. Pärast isa surma läks 12-aastane Olav kaasa viikingite röövretkele Rootsi. 1014. aastal Prantsusmaal Rouenis avaldas kohalike kristlaste ellusuhtumine talle sedavõrd suurt mõju, et ta lasi ennast ristida. Hiljem pöördus Olav Norrasse tagasi, murdis taanlaste võimu, vaigistas kohalike vasallkuningate vastuolud ning ühendas kogu riigi. Rootslastega sõlmitud rahu märgiks abiellus ta Rootsi kuninga tütrega.
Olav püüdis kogu maad ristiusustada, ta laskis igasse kihelkonda kiriku ehitada. 1028 aga tõusti taanlaste toetusel Olavi vastu üles ning ta saadeti maalt välja. Kui rahvas veendus, et elu Taani kuninga alluvuses on veelgi hullem, kutsusid nad Olavit tagasi. Olav langes Stiklestadi lahingus.
Üks Olavi sõpru ja abilisi, piiskop Grimkell Inglismaalt, kuulutas Olavi pühakuks ja lasi tema haua kohale kabeli ehitada. Hiljem sai kabelist Trondheimi katedraal.
Norramaa kaitsepühaku nime kannavad Eestis Tallinna Oleviste, Nõva ning Vormsi kirik.
Alates Vormsi kiriku taaspühitsemisest 1990. aastal tähistatakse saarel juuli lõpus olevipäeva. Täna toimub missa Vormsi kirikus, pakutakse traditsioonilist „Vormsi körti” ning kohvi talumuuseumis. Õhtul etendub rahvale „Mustjala pulm” ning toimub tantsuõhtu.
Artikli aadress: http://uuseesti.ee/12855