Ignatius Loyola sündis 1491. aastal Loyolas, Guipuzcoas (Hispaania). Ta on Jeesuse Seltsi (Societas Jesu) rajaja ja esimene kindral.

Ignatius Loyola oli baski aadlik ja Kastiilia kuninganna Isabeli asehaldur. 1521 sai ta Pamplona kaitsmisel Navarrasse tunginud prantslaste vastu raskesti haavata. Vahetult pärast seda elas Ignatius läbi pöördumise. Eremiidiaastal Manresas koges ta erakordseid müstilisi elamusi ja sellal kirjutas ta ka esimesed lõigud oma “Vaimulikest harjutustest” (Ejercicios Espirituales, kirjutatud osade kaupa 1522-1541). See on praktikale tuginev käsiraamat, mis mõeldud saatjaks kestvalt sisekaemusse süüvivatele inimestele, kes tahavad korraldada ja kujundada oma elu Jumala tahte kohaselt. See teos ilmus esmakordselt 1548 hispaaniakeelse orginaali ladinakeelses tõlkes ning hiljem on seda välja antud peaaegu 30 keeles.

Jeruusalemma-palverännaku järel (1523) sai Ignatiusele selgeks, et ta peab õppima, et inimesi tõhusamalt aidata. 1534. aastal sai ta Pariisi Ülikoolis magistrikraadi ning leidis 6 andekat poolehoidjat, kes jagasid tema püüdlusi.
Pärast 1538. aastal nurjunud kavatsust alustada tegevust Pühal Maal andsid nad end paavst Paulus III käsutusse. 1540. aastal kinnitas paavst Jeesuse Seltsi ja 1541 valiti Ignatius uue ordu esimeseks kindraliks.

Jesuiitide ordu oli ägedalt reformatsiooni vastu, disputeerides edukalt nii Lutheri kui Calviniga. Ordu asutas hea tasemega katoliku koole ja ülikoole.

Kui Ignatius 31. juulil 1556 Roomas suri, oli ordu 11 provintsis umbes 1000 liiget. Püha Ignatius kuulutati õndsaks 27. juulil 1609 paavst Paulus V poolt ning kanoniseeriti 12. märtsil 1622 paavst Gregorius XV poolt.

Püha Ignatius Loyola on erakute ja vaimulike harjutuste ning mõtlejate kaitsepühak.

Allikas: www.neitsimaarja.ee