Aasta esimesel poolel reageerisid Eesti tööturu näitajad majanduses toimuvatele muutustele kuni pooleaastase viitajaga, kuid teiste riikidega võrreldes suhteliselt kiiresti. Eesti Panga hinnangul kinnitab see, et Eesti tööturg on paindlik, mis toetab majanduse ümberstruktureerimist ning aitab kaasa majanduse kriisijärgsele taastumisele.

Esimeses kvartalis tõusis töötuse määr viimase kaheksa aasta kõrgeimale tasemele, 13,5 protsendini ja töötute arv suurenes 92 000 inimeseni, kuid töötuse kasvu kiirus hakkas selgelt alanema ning inimeste erakordselt sügav pessimism lähituleviku väljavaadete osas taanduma.

Lisaks ei ole realiseerunud uue töölepingu seaduse elluviimisega kaasnenud kartus, et töötute arv hakkab juulist taas kiiresti kasvama. Hetkel teadaolevad andmed kolmanda kvartali kohta näitavad küll töötuse edasist suurenemist, kuid seda jätkuvalt kahanevas tempos. Registreeritud töötute arv suurenes juuli lõpuks 70 200 ehk 2 700 võrra, olles viimase 9 kuu madalaim näitaja.

Kui tööhõive määra langus oli seotud järsult langenud tööjõu nõudlusega, siis töötus kasvas lisaks ka suurenenud tööturul osalemise soovist ning demograafilistest muutustest tingituna. Jätkus pensioniealiste inimeste tööjõust väljalangemine, mis tähendab, et pensioniealised ei osale aktiivselt tööotsingutel, ning aasta võrdluses sisenes tööjõuturule suuremaarvuline koolilõpetajate põlvkond.

Üldiste tööturgu iseloomustavate numbrite muutuste taga on olulised struktuursed muutused. Näiteks mõjutas majanduslangus olulisemal määral mittepalgalisi töötajaid, eelkõige ettevõtjaid, ning nende arv vähenes palgatöötajate arvust suhteliselt enam. Kriisi globaalne iseloom on tinginud ka töömigratsiooni voogude muutumise: välisriikidest Eestisse naasnute hulk oli eelnevatest perioodidest suurem. Majandusharude lõikes olid enam mõjutatud ehitussektor ning ehitusmaterjalide- ja puidutööstus, kus vabanes suhteliselt enam tööjõudu.

14. august