Foto: õiguskantsleri veebileht

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et Tallinna põhimääruse muutmine, millega nähakse ette linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamine linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks, on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja põhiseadusega. Indrek Teder saatis täna, 3. aprillil Tallinna Linnavolikogule ettepaneku viia Tallinna põhimäärust muutev määrus kooskõlla põhiseadusega.

19.02.2009 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu määruse “Tallinna põhimääruse muutmine”, milles nähti ette linnaosa valitsuse ja linnaosa vanema institutsioonide ümberkujundamine linnavalitsuse piirkondlikuks ametiks ja linnavalitsuse piirkondliku ameti juhatajaks.

Põhiseadusest tulenevalt otsustavad ja korraldavad omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi seaduste alusel ning kogu kohaliku omavalitsuse korraldus tuleb sätestada seadusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse nii linnaosa moodustada kui ka selle tegevus lõpetada. Linnaosa moodustamise mõte ja eesmärk seisneb seaduse kohaselt administratiivse territoriaalse dekontsentreerimise vajalikkuses. See
tähendab, et kohalik omavalitsus saaks sobilikke valdkondi integreerides võimalikult kodanikulähedaselt, kiirelt ja paindlikult täita oma kohustust elanikele avalike teenuste osutamisel. Selle põhimõtte järgimine tagab nii avalike vahendite otstarbekohase kasutuse kui ka isikute põhiõiguste ja -vabaduste tõhusa kaitse.

Õiguskantsleri hinnangul on omavalitsusel võimalik territoriaalse dekontsentratsiooni põhimõtet järgida ainult osavalla või linnaosa moodustamisega, mitte aga mingi muu seaduses mittenimetatud organi loomisega.

“Omavalitsus peab oma haldusstruktuuride kujundamisel järgima seadusandja poolt seadusega paika pandud üldisi raame. Kui olemuslikult säilitatakse toimivad linnaosad, mis on vajalikud territoriaalset dekontsentratsiooni ning linna administreerimist ja elanikele teenuste kättesaadavust silmas pidades, siis tohib omavalitsus nimetada neid ainult nii, nagu seadus seda ette näeb. Tallinna põhimääruse muutmisel on aga linnavolikogu läinud sisuliselt peitusemängu ja sildivahetuse teed – linnaosad olemuslikult ja üksustena ju tegelikult pea täielikult säilivad, kuid neid nimetatakse teisiti. Linnavolikogu ei tohi trikitada, peites linnaosi
illegaalsete organite taha. Niisugune omavolitsemine omavalitsemises on õigusriigis lubamatu”, oli Indrek Teder resoluutne. “Kuna selle nõndanimetatud haldusreformi tulemusel haldusterritoriaalselt ju põhimõtteliselt midagi ei muutu, ei ole raske oletada, milline on selle reformi varjatud, kuid tegelik eesmärk”, ütles Teder.

Õiguskantsler kirjutab linnavolikogule saadetud ettepanekus, et Tallinn ei ole Tallinna põhimäärust muutes loobunud avalike ülesannete territoriaalselt dekontsentreeritud viisil osutamisest. Seejuures aga ei järgita kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses seadusandja poolt sätestatud üldisi raame dekontsentreeritud vormis haldusülesannete täitmise kasuks otsustamisel, vaid on loodud n-ö oma mudel. Seetõttu on Tallinna põhimääruse muudatused osas, milles nähakse ette linnaosa valitsuse ja vanema kui institutsioonide ümberkujundamine, vastuolus kohaliku omavalitsuse seaduses (KOKS §-des 56-57′) sätestatuga.

Suur osa Tallinna Linnavalitsuse väljatoodud põhjendusi ja reformiga saavutatavaid erinevusi on õiguskantsleri hinnangul olulised ja teretulnud avaliku võimu tegevuse parandamisel, nagu näiteks teenindusstandardite ja ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamine, teenindussaalide võrgustiku korrastamine ja väljaarendamine, ülesannete dubleerimise vähendamine, ülelinnalise hankekeskuse moodustamine jne. Kuid Indrek Teder on seisukohal, et need muudatused on võimalikud ka linnaosade kui territoriaalse dekontsentratsiooni mudeli puhul.

Õiguskantsler kujundas oma seisukoha seoses talle laekunud avaldustega, milles paluti hinnata Tallinna põhimääruse muutmise määruse kooskõla kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, põhiseaduse ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga.

Õiguskantsleri ettepanekuga nõustumiseks on Tallinna Linnavolikogul põhiseadusest tulenevalt aega 20 päeva. Ettepanekuga mittenõustumise korral teeb õiguskantsler Riigikohtule taotluse tunnistada Tallinna Linnavolikogu määruse põhiseadusvastased sätted kehtetuks.