Uus Eesti

Teema: Rahvakalender

Looduses on pärtlipäev sügise algus

partlipaev

24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha.

18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili.

Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi „Berta” andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale.

Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus.

Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähkleid võib juba korjata.

Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus – pärtliraju.


Artikli aadress: http://uuseesti.ee/14996

© 2009 Uus Eesti. Kõik õigused kaitstud.