Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Eesti kirikulugu / Marek Tamm kaitseb doktoritööd, mis käsitleb „Liivimaa leiutamist“

Marek Tamm kaitseb doktoritööd, mis käsitleb „Liivimaa leiutamist“

Prindi see artikkel
10. september 2009

marektamm2Marek Tamme doktoritöö „Liivimaa leiutamine: Ida-Baltikumi religioosne ja geograafiline kujutamine 13. sajandi esimesel poolel” avalik kaitsmine toimub esmaspäeval, 14. septembril kell 14.00 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi auditooriumis nr 1 (Rüütli 10).

„Liivimaa leiutamine: Ida-Baltikumi religioosne ja geograafiline kujutamine 13. sajandi esimesel poolel” / “Inventing Livonia: Religious and Geographical Representations of the Eastern Baltic Region in Early Thirteenth Century” analüüsib 13. sajandi esimesest poolest pärit ladina narratiivseid tekste, mis käsitlevad Läänemere idakalda sündmusi, elanikke ja looduskeskkonda.

“Liivimaa leiutamise” all on väitekirjas peetud silmas seda, kuidas 13. sajandi esimese poole ladina narratiivsetes tekstides kujundati kuvand uuest kristlikust kolooniast Läänemere idakaldal. Selle kuvandiloome juures on põhitähelepanu pööratud esmajoones kahele aspektile: kuidas jõudis teave Liivimaa kohta kaasaegsetesse jutustavatesse tekstidesse ja kuidas toimus Liivimaad puudutava informatsiooni lõimimine senistesse religioossetesse ja geograafilistesse arusaamadesse. Ehk teisisõnu: Liivimaa-teabe levikule ja vastuvõtule 13. sajandi esimesel poolel. Väitekirja raames on juhitud tähelepanu mitmete Ida-Baltikumi kirjelduste kultuurilisele kodeeritusele: need pelgalt ei kirjelda selle piirkonna looduslikke olusid ja inimeste kombeid, vaid püüavad neid ühtlasi esitada teatud kindlas võtmes, et joonistada selgemini välja piire “oma” ja “võõra” vahel. Sageli on Ida-Baltikumi kirjeldustes ammutatud tuge varasemast tekstitraditsioonist, seda eriti paganlike kommete kirjeldamisel. Sellist uute piirkondade lõimimist varasemasse kultuurilisse traditsiooni nimetatakse väitekirjas intertekstuaalseks integratsiooniks.

Teave uuest kristlikust kolooniast Läänemere ääres levis kristlaskonna tuumaladele võrdlemisi vaevaliselt. Tervet 13. sajandit võib pidada alles Liivimaa leiutamise formatiivseks faasiks. Nagu väitekirjas on näidatud, tuleb selles faasis rõhutada vaimulike ordude võtmelist tähtsust piirkondliku teabe vahendajatena. Ennekõike tänu tsistertslaste ja kerjusordude rahvusvahelisele võrgustikule jõudis informatsioon uuest kristlikust kandist Läänemere idakaldal Lääne õpetatud auditooriumiteni. Ulatuslikumal moel juurdus arusaam Liivimaast Euroopa õpetlaste teadmistesse aga mitte enne 15. sajandi lõppu-16. sajandi algust.

Doktoritöö juhendaja on Toronto Ülikooli ajaloo professor Jüri Kivimäe ning oponendid Tampere Ülikooli üldajaloo professor Christian Krötzl ja Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart.

Allikas: Tallinna Ülikooli 10.09.2009 pressiteade