Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Riigikontroll ja Eesti Pank / Lipstok vastas arupärimisele Eesti Panga rollist majanduses

Lipstok vastas arupärimisele Eesti Panga rollist majanduses

Prindi see artikkel
13. aprill 2009

Foto: Riigikogu

Foto: Riigikogu

Eesti Panga president Andres Lipstok vastas 13. aprillil Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele Eesti Panga rollist Eesti majanduses, teatas Riigikogu pressitalitus.

Lipstok selgitas, et Eesti Panga töö tulemuste üle otsustab Eesti Panga nõukogu ja kokkuvõttes Riigikogu. Lipstok kinnitas, et usaldus Eesti krooni ja valuutanõukogu ning Eesti majanduspoliitika vastu on eriti praeguses keerulises turuolukorras jätkuvalt küllaltki hea. Ta tõi olulisema näitena esile Rahvusvahelise Valuutafondi selle aasta märtsis avaldatud aruande Eesti majanduse kohta ja selle arutelu IMF-i direktorite nõukogus. Arutelu tulemusena kinnitas IMF, et valuutakomitee süsteem on Eestile kasulik olnud ja finantssektor on üleilmsele kriisile hästi vastu pidanud. Selle kahe lause taga on pikk suur töö, mitu missiooni ja see hinnang on sellisel kujul kindlasti pädev ja peab. Samuti on nüüdseks märkimisväärselt alanenud ka eelmistel aastatel majandust ohustanud haavatavused. Euroopa Liiduga ühinemise järgselt kiirenenud inflatsioon on kindlalt langenud. Eesti hinnatase püsib sellel ja järgmisel aastal stabiilsema või isegi alaneb teatud määral. Jooksevkonto puudujääk ehk majanduse säästude ja investeeringute vahe on kahanenud ning jooksev konto võib käesoleval aastal olla ülejäägis. Seetõttu on majanduse sõltuvus välisraha sissevoolust oluliselt kahanenud.

Lipstok kinnitas Eesti raha ja pangandus tulevad globaalse kriisiga hästi toime. Krooni kindel kurss ja Põhjamaadega integreerunud pangandus on Eesti majanduse kohandumise ja uue kasvufaasi peamised toed. Selles kontekstis on samuti oluline krooni kindel kurss ja valuutakomitee süsteemi jätkusuutlikkus, mida me oleme juba oma tegevuses kinnitanud, ning samuti see, et poliitika püsiks euro kasutuselevõtu lainel ja euro kasutuselevõtt saaks toimuma esimesel võimalusel, kui Maastrichti kriteeriumide täitmise hindamise tulemused selle annavad.

Lipstok ütles, et Eesti Panga ja teiste pädevate asutuste vaheline koostöö siseriigis ning Põhja ja Balti regioonis on reeglina ladus ja usalduslik. Lipstoki sõnul on see kindlasti aidanud olulisel määral kaasa ka panganduse stabiilsena hoidmisel praeguses pingelises turusituatsioonis. Lipstok rõhutas, et Eesti Panga hinnangul täidab Eesti käesoleva aasta lõpuks kõik Maastrichti kriteeriumid, sh euro kasutuselevõtu võimalusi edasilükanud inflatsioonikriteeriumi. „Eesti inflatsioon on oluliselt alanenud ning püsib madalamal tasemel või on negatiivne nii sellel kui ka järgmisel aastal. Võtmeküsimuseks on nüüdseks tõusnud eelarvekriteerium ja peamine ning kõige olulisem majanduspoliitiline meede euro kasutuselevõtu toetamiseks on hoida eelarve puudujääk väiksem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust,” märkis Eesti Panga president.