Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Erakonnad / Reiljan seostab ühinemisettepanekut presidendivalimistega

Reiljan seostab ühinemisettepanekut presidendivalimistega

Prindi see artikkel
21. oktoober 2009

villureiljanRahvaliidu kauaaegse esimehe Villu Reiljani hinnangul on Keskerakonna poolt kolmapäeval tehtud ühinemisettepanek paljuski ajendatud 2011. aastal toimuvatest presidendivalimistest, kus vajatakse Rahvaliidu hääli.

Reiljan ütles BNS-ile, et Rahvaliit on oma struktuuriga mitte ainult Keskerakonna, vaid ka teiste erakondade huviobjekt. “30 erakonnanimekirja ja 16 valimisvõitu meid täielikult ju ei iseloomusta,” lausus ta, lisades, et oma nimekirjadega ei oleks Rahvaliidul olnud mingit raskust näidata kohalikel valimistel üle Eesti 1,9 asemel kaheksaprotsendilist toetust.

Seetõttu oli ta kriitiline erakonna praeguste juhtide suhtes, kelle otsusel ei pandud paljudes omavalitsustes erakonnanimekirju välja. “Kui Rahvaliit regionaalse parteina ei tee oma nimekirju omavalitsustes, siis kuidas teevad seda teised erakonnad – Reformierakond või Isamaa ja Res Publica Liit -, kes on omavalitsustest iga viimase sendi ära korjanud,” märkis aastatel 2000-2007 Rahvaliitu juhtinud Reiljan.

Keskerakonna ettepanek on tema hinnangul ajendatud aga väga praktilistest kaalutlustest seoses 2011. aastal toimuvate järgmiste presidendivalimistega. “Milline strateegiliselt mõtlev juht jätab 50-60 valijameest maa ja taeva vahele kõlkuma?” küsis ta.

Reiljani sõnul otsustab ühinemisettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise erakonna kongress ja lõpuks iga erakonna liige eraldi. Võimaliku ühinemise otsustamisel tuleb tema sõnul hinnata programmilisi eesmärke ja nende saavutamise teid ehk kaaluda, kas erakonna eesmärkideni on võimalik jõuda paremini üksi või mõne teise parteiga koos.

Tema kinnitusel on Rahvaliidule oluline, et erakonna regionaalpoliitiline, maainimesi teeniv missioon jätkuks. “Kas Keskerakonnaga koos on võimalik seda missiooni jätkata, ongi see teema – võib-olla õnnestub seda üheskoos hoopis võimendada,” ütles Reiljan.

Rahvaliidul on Keskerakonnaga Reiljani sõnul väga hea koostöökogemus olemas koos valitsuses oldud ajast, aga ka 2001. ja 2006. aasta presidendivalimistest. Samas näiteks programmilisi kokkulangevusi on Rahvaliidul tema sõnul üsna palju hoopis Isamaa ja Res Publica Liiduga.

Ta rõhutas, et kuna erakond pole mitte juhtidele, vaid huvigruppidele, keda esindatakse, siis tulebki just nendel kaaluda, kas neil on Rahvaliidu-sugust poliitilist instrumenti tarvis. “Kui need kogukonnad leiavad, et neil on seda vaja ja mõni teine kooslus ei paku sellele alternatiivi, siis on ka juhid nõus panustama oma aega, vaeva ja raha ning pole võimatu, et Rahvaliit jätkab sama lipu all,” ütles Reiljan BNS-ile.

Tema sõnul on Rahvaliidus erakonna tuleviku osas palju arvamusi ning kindlasti on ka neid, kes tahavad joosta teises suunas kui enamik parteist. Arutelu algab Rahvaliidu tuleviku, aga ka valimistulemuste üle tema kinnitusel kongressil, ehkki lõpliku otsuseni ei pruugi kongress 5. detsembril veel jõuda.

Allikas: BNS, 21.10.2009