Foto: www.sakuvald.ee

Eesti rahvakalendris jääb hingedepäev hingedeaja sisse, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

Hingedeaega on viimastel sajanditel Eestis tähistatud erineval ajal, peamiselt oktoobri- ja novembrikuus, enne mardipäeva.

Hingedeaeg on seotud esivanemate kultusega. Hingedelt otsiti kaitset ja heaksiitu. Neile kaeti tuppa või aita laud ja köeti saun. Peremees ja perenaine kutsusid esivanemate hingi nimepidi toitu maitsma.

Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, kisamine, naljatamine, naermine ja ka kärarikkad tööd. Samuti ei tohtinud teha villa ja lõngaga seotud töid.

Mõnel pool oli kombeks teha hingesanti. Kanti surnutele viitavat valget lina, käidi talust tallu, lauldi ja paluti ande.

1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul lahkunute mälestuseks küünlad.