Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Filmikunst / PÖFFi avafilm räägib romantilisest reaalsusest

PÖFFi avafilm räägib romantilisest reaalsusest

Prindi see artikkel
24. november 2009

Foto: www.forumcinemas.ee

Foto: www.forumcinemas.ee

Autor: Kärt Einlo

Tänavuse PÖFFi avafilm „(500) päeva armastust” räägib romantilise komöödia võtmes elu reaalsusest. Peategelasteks on poiss ja tüdruk, kuid tegemist ei ole armastuslooga.

Vaatajale, kes soovib astuda hetkeks hallist argipäevast heledates toonides ideaalpilti ja nautida kahe noore armastuslugu, lubab film küll pulmi, aga mitte õnnelikku lõppu.

Peategelase Joseph Gordon-Levitti tegelaskuju Tom töötab firmas, mis toodab õnnitluskaarte. Ta on tundeline, avatud, siiras ja armastab bändi The Smith.

Naispeategelane Summer (Zooey Deschanel) tuleb tööle samasse kontorisse. Ta on kaunis ja võluv. Tema kohta öeldakse, et „selles tüdrukus on midagi tabamatut, ebatavalist”. Summer ja Tom satuvad koos lifti ja selgub, et ka Summer armastab The Smithi.  Tom armub lootusetult. Tüdruk mitte.

Ameerika režissöör Marc Webb otsib filmis romantilise armastuse lätteid. Kas on vältimatu, et armastus tekib kahe noore, vallalise, ilusa ja ühiste huvidega inimese vahel või on sellel omavahelisel keemial hoopis teine nimi.

Summer ei usu armastusse ja aeg-ajalt tuletab Tomile meelde, et nad on siiski ainult sõbrad. Tomi see ei heiduta. Tema usub ja sellest piisab. Aja möödudes tundub, et ka Summer hakkab tasapisi muutma oma seisukohta armastuse suhtes.

Summeri ja Tomi suhte arenedes saab filmist võluv ja tüüpiline romantiline komöödia, kus armutakse, minnakse lahku ja saadakse uuesti kokku. Tegelaste armulugu kulmineerub peale lahkuminekut kohtumisega nende ühiste tuttavate pulmas ja võiks arvata, et film lõpeb peagi peategelaste pulmadega. Lugu aga võtab ootamatu pöörde ja reaalsus lööb poisi elu lootusetult segamini. Tema tundelisus, avatus ja siirus asendub sarkasmi ja küünilisusega.

Filmi autorid räägivad romantilisest reaalsusest, kus suhted ei lõpe kokkuvõttega „peale pulmi elavad nad õnnelikult elu lõpuni”. Ei, „(500) päeva armastust” maalib pildi illusioonist, mida tihti just romantilised komöödiad vaatajale sisendavad ja siis purustab selle.

Filmi lõpus kohtuvad Summer ja Tom ning peategelane ütleb tüdrukule, et nüüd ta usub teda – armastust pole olemas. Tüdruk hakkab naerma: „Oh Tom, vastupidi, sina õpetasid mulle, et armastus on olemas. Lihtsalt inimene, kelle vastu seda tundsid, polnud õige.”

Lõpp on helge. Peategelane leiab end läbi oma tunnete korrastamise taas ja saab armastuses uue võimaluse.

Võrreldes tüüpilise romantilise komöödiaga teeb selle filmi omapäraseks suurem annus reaalsust ja vähem illusioone. Filmi võiks paigutada romantiline realismi alla.

Avafilmiga stardib 26. novembril PÖFFi põhiprogramm. PÖFFi alafestivalid algasid 12. novembril ja festival ise kestab 6. detsembrini.

„(500) päeva armastust” linastub Coca Cola Plazas alates 4. detsembrist.

Vaata PÖFFi põhiprogrammi ka www.poff.ee