Uus Eesti / Kultuur / Rahvakalender / Kadripäeval loodeti karjaõnne
Kadripäeval loodeti karjaõnne
25. november 2009Kadripäev, 25. november oli seotud karjakasvatusega. Sel päeval oli tavaks karjahaldjale ande tuua, et tagada karjaõnne. Kadripäeva nimi ja kadrisandid on seotud aga ristiusu levikuga Eestis.
Algeselt tähistati kadripäeva sügistööde pühana. Naised lõpetasid karjakasvatusega seotud välised tööd. Alustati ketrus- ja käsitöödega. 12. sajandil segunes sügistööde tähtpäev püha Katariina ehk eestipäraselt Kadri mälestuspäevaga.
Arvatakse, et ka “kadrisant” tuleneb Katariina nimest ning ajast, mil mööda maad rändasid kloostrile annetusi koguvad kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna “sanctus” (püha) ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne.
19. ja 20. sajandil käisid kadrisantideks maskeeritud tüdrukud perest peresse. Kadridel oli oma juht, keda nimetati kadriemaks. Talusse viidi karjaõnne, tehti lärmi, helistati kellasid ja kontrolliti laste lugemisoskust. Arvati, et suur lärm peletab eemale kurjad vaimud. Neile, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi sajatusi.
Kadripäeva toit oli tangupuder lambalihaga, kiisel, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli ka kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi, mis on tuntud ka ohvrijoogina.
Kadripäeva järgi ennustati ka ilma. Usuti, et kui sel päeval on sula, siis andresepäev, 30. november toob külma.