Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Eesti / Jüri Raidla: Eesti vajab riigi organisatsiooni auditit

Jüri Raidla: Eesti vajab riigi organisatsiooni auditit

Prindi see artikkel
25. november 2009

jyriraidlaTäna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimuval konverentsil „Eesti pärast eurot” ütles esimese paneeli „Eesti – mõjus ja tegus riik” ettekandja, vandeadvokaat Jüri Raidla, et Eesti vajab riigi organisatsioon auditit, kuna Eesti ei saa tulevikus endale nii kulukat riiki lubada.

„Eesti peab olema mõjus ja tegus riik,” ütles vandeadvokaat Jüri Raidla. „Eesti põhiseadus toimib hästi – meil ei ole olnud iseseisvuse ajal ühtegi põhiseaduslikku kriisi. Eesti on olnud tubli, kuigi parlament on meie riiki aegajalt õlitamise asemel liivatanud. Riik peab olema tark, ettenägelik ja efektiivne, kuid Eesti suurprobleem on õiguslik ja poliitiline nihilism. JOKKi naeruvääristamine ei ole õige. Kõik peabki olema juriidiliselt korrektne, kuid sellega peab kaasnema ka MOKK – kõik peab olema korrektne ka moraalselt. Selleks, et sinna jõuda, on vaja hinnata, kuidas muuta Eestit senisest efektiivsemaks riigiks.”

Jüri Raidla märkis ka, et valitsust tuleb kiita eelarvekärbete eest. „Siiski oli vahepeal tunne, et valitsus on Toompealt laiali jooksnud – ning kärbetega tegeleb nn krokodillide komisjon,” selgitas Jüri Raidla.

„Me vajame nihilismi valvekoera, kelleks võiks olla kodanikualgatuse organisatsioon, kes võitleb nende ilmingute vastu Eesti ühiskonnas,” lausus Jüri Raidla.

Jüri Raidla sõnade kohaselt on Eesti probleemiks ka see, et me elame pidevas valimisteks valmistumise ajas. „Eesti peab pääsema sellest hallist tsoonist välja selleks, et lõppeks totaalne otsustamatus. Seetõttu on vaja kaaluda valimiste sünkroniseerimist,” selgitas ta.

„Riigi efektiivsuse tõstmist saab alustada lihtsatest sammudest, milleks on vaja muutusi riigi juhtimises,” ütles Jüri Raidla. „Näiteks võiks Eesti loobuda maavanematest ja ka õiguskantslerist. Nad on oma aja ära elanud. Õiguskantsleri asemel vajame ombudsmani. Pärast euro tulekut muutub ka Eesti Panga roll.”

Arvukaid ettepanekuid ja mõtteid väljendasid ka järgnenud paneelis osalenud: akadeemik Jaak Aaviksoo, Praxise programmidirektor ja analüütik Annika Uudelepp, tuntud ettevõtja ja Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman ja õigusfilosoof, TTÜ professor Ülle Madise.

Konverentsi “Eesti pärast Eurot” (jälgitav online´is www.kogu.ee) korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Arengufond, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ja Suurettevõtete Assotsiatsioon. Selle üheks eesmärgiks on diskussiooni toetamine Eesti pikaajaliste arenguprioriteetide üle. Oleme veendunud, et laiapõhjaline arutelu aitab paremini välja sõeluda võimalused ja valikud, mis Eestil järgmisel kümnendil ees seisavad.

Allikas: Koostöö Kogu 25.11.2009 pressiteade