Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Hooliv Eesti / Ligimene / Sihipärane töö hüperaktiivsete lastega vähendas põhikoolist väljakukkunud õpilaste arvu

Sihipärane töö hüperaktiivsete lastega vähendas põhikoolist väljakukkunud õpilaste arvu

Prindi see artikkel
18. detsember 2009

Lapsed2Lastepsühhiaatrite, Lastefondi ja aktiivsete lapsevanemate ühine võitlus aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ATH) laste vaimse tervise pärast kannab esimesi vilju – langema on hakanud põhikoolist välja kukkunud õpilaste arv.

„Õppeaastal 2007/2008 langes 7.–9. klassis koolist välja kukkunud õpilaste protsent eelmise aastaga võrreldes veerandi võrra, mis on meie jaoks märgilise tähendusega positiivne uudis,“ ütles Aktiivsuse- ja Tähelepanuhäirete Tugiliidu juhatuse liige Kaupo Ole. „Kuna väljalangemus põhikooli lõpuosast on siiani olnud Eesti hariduselus kõige tõsisem probleem, siis loodame nüüd selle suundumuse muutumist. Sellest võidaksid kõik – alates lastest ja nende vanematest kuni siinse haridussüsteemini välja.“

Kaupo Ole sõnul on ATH (rahvakeeles hüperaktiivsus) on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, põhjustades märkimisväärset tegevusvõime langust lapse ja nooruki erinevates tegevusvaldkondades. Selle häirega lastel on kuni 13 korda suurem tõenäosus langeda välja koolist ning kuni 4 korda suurem tõenäosus sattuda pahuksisse seadusega. „Viimasel aastal on toimunud positiivne areng ATH laste abistamisel erinevate tugiorganisatsioonide ning tervishoiutöötajate poolt, mis omakorda kannustab meie edasist koostööd,“ märkis Kaupo Ole.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi liige, lastepsühhiaater Anne Kleinberg lausus, et lastepsühhiaatritel valmis läinud aasta jooksul ATH ravijuhis: “Selle tulemusena ei parane mitte ainult ravi ja diagnostika. Ravijuhistest saavad ATH-ga laste äratundmiseks ja ravimiseks juhtnööre arstid ning juhiste põhjal saab ette valmistada nõuandeid laste äratundmiseks õpetajatele ning psühholoogidele Aastase tööprotsessi käigus on välja arenenud palju positiivseid ja viljakaid kontakte inimestega, kelle eesmärgiks on samuti neid lapsi aidata.“

Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot lisas, et fond alustas ATH- temaatikaga tegelemist 2001. aastal, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi. Sellest alates on lastefond regulaarselt kokku kutsunud ATH tugirühmasid erinevates Eesti linnades. Täna tegutsevad tugirühmad neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus.

„Tugirühmade eesmärk on anda vanematele ning õpetajatele emotsionaalset ja pedagoogilist nõu, jagada praktilisi nõuandeid ning toetada tugirühma liikmeid,“ selgitas Sirje Grossmann-Loot. „Sel sügisel alustasime Euroopa Sotsiaalfondi toel projektiga „Tugistruktuurid hüperaktiivsetele koolilastele“, mille raames plaanitakse koolitada 60 algklasside õpetajat ATH sümptomite ja/või diagnoosiga lastele suunatud õppemetoodika alal. Samuti tahame koolitada välja uued ATH tugirühmade juhid ning luua uued tugirühmad piirkondades.“

Tänavu maikuus toimunud “Teeme ära” ettevõtmise raames loodi Tallinnas tublide ja ettevõtlike lapsevanemate eestvedamisel Aktiivsuse- ja Tähelepanuhäirete Tugiliit. Liidu eesmärgiks on koondada, abistada ja arendada aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lapsi ning nende perekondi Eesti ühiskonnas. Tugiliit on alustanud dialoogi erinevate pädevate organisatsioonidega, muuhulgas Sotsiaalministeeriumiga ja tervishoiuspetsialiste koondavate organisatsioonidega. Liidu eestvedajad korraldasid 2009 kevadel konverentsi “Tabamata ime”, kus tutvustati pedagoogidele ja koolijuhtidele ATH probleemi olemust. Liidu eesmärgiks on seista ATH-ga laste võrdsete õiguste eest Eestis, laste ravivõimaluste parandamine ning laste ja nende perede rehabilitatsioon ning nõustamine.

Allikas: Aktiivsuse- ja Tähelepanuhäirete Tugiliidu, Psühhiaatrite Seltsi ja Lastefondi 18.12.2009 pressiteade