Johann Christoph Brotze

Rakvere Näitustemaja II korruse näitustesaalis avatakse 7. jaanuaril kell 15 väljapanek „Johann Christoph Brotze joonistusi ja käsikirju Eesti-ja Liivimaast Läti Akadeemilise Raamatukogu kogudest“.

Näitus tutvustab Brotze kogutud ajaloolist materjali.

Õpetaja ja etnograaf J. C. Brotze (1742-1823) kogus ajaloolist materjali ning joonistas üles kõik, mis tundus talle oluline. Nii joonistas ta üles enamiku Eesti-, Liivi- ja Kuramaa linnade vaateid ning koostas ülevaate nende ajaloost, majandusest, valitsemiskorrast ja elanike tegevusaladest. Samuti kopeeris ta vanu pitsereid, vappe ja münte, joonistas üles rahvarõivaid jne. Tema kõige olulisem töö on “Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente…”, mis koosneb 10 suurest köitest üldmahuga 3130 lehekülge ja millest võib leida pilte sadadest Baltikumis asunud mõisahoonetest, linnustest, ühiskondlikest hoonetest, kirikutest ja sildadest, samuti joonistusi linna- ja maaelanikest, nende riietusest, tarbeesemetest jms.

Näituse on Eestisse vahendanud Läti suursaatkond ja Läti akadeemiline raamatukogu.

Rändnäitus on varem üleval olnud Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Valgas, Viinis, Prahas, Salzburgis, Berliinis, Göttingenis, Varssavis, Helsingis, Kiievis ja Moskvas.

Avamise raames tutvustab prof. Raimo Pullat raamatut ”Johann Christoph Brotze. Estonica”.

Näituse avamisel osaleb ka Läti Vabariigi Suursaadik Karlis Eihenbaum ja Läti akadeemilise raamatukogu direktor Venta Kocere.

Läti Akadeemiline Raamatukogu (endine Bibliotheca Rigensis, asutatud 1524) säilitab dokumente, mis kõnelevad vanade raamatute ja käsikirjade saatusest. Õpetaja ja etnograafi Johann Christoph Brotze unikaalne kollektsioon on niisuguste dokumentide kõige suurejoonelisemaid kogusid.

J. C. Brotze sündis Görlitzis ning õppis Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis tehnilist joonistamist, teoloogiat ja filosoofiat. 1768. aastal läks ta Riiga, kus temast sai koduõpetaja. 1769. aastal hakkas ta õpetama Riia Keiserlikus Lütseumis, töötades seal 46 aastat.

J. C. Brotze fikseeris kogutud materjali äärmiselt täpselt, lisades alati kirjalikke selgitusi, mis mõnikord koosnevad paarist reast, teinekord aga on mitu lehekülge pikad. Paljud Brotze ülesjoonistatud esemed või objektid on aja jooksul kadunud või hävinud, kuid informatsioon nende kohta on talletatud Läti Akadeemilises Raamatukogus säilitatavates Brotze joonistustes ja kirjeldustes.

Brotze kopeeris peapiiskoppide, piiskoppide, praostide, ordumeistrite, linnade jm pitsereid, need joonised on koondatud 2-köitelisse kogusse “Sylloge diplomatum Livoniae illustrantium”. Köide “Proben von Schriftzügen vom Jahre 1300 bis 1561…” sisaldab Liivimaa paleograafilist materjali alates aastast 1300. Köide “Livland am Ende des 18. Jh.” on pühendatud Liivimaa geograafiale ja kartograafiale, köide “Ein Wappenbuch des Herzogthums Liefland” koondab heraldilist materjali. Kogud “Rigensia” ja “Livonica” sisaldavad originaaldokumente ja nende ärakirju, samuti vanade kroonikate ja päevikute koopiaid.

Brotze kõige olulisem töö on, nagu ka eelpool nimetatud, “Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente…”, mis koosneb 10-st suurest nahkkaantega köitest (3130 lehekülge, lehekülje suurus 33 x 21 cm). Selles on Baltikumi asulate vaated, mõisahoonete, linnuste, ühiskondlike hoonete, elumajade, kirikute, sildade joonised, samuti leidub siin joonistusi linna- ja maaelanikest, nende riietusest, tarbeesemetest ja töötegemisest. Üles on joonistatud ka mitmesugused tehnilised süsteemid (veevärk etc.), mälestusmärgid, vappepitaafid, pitserid ja mündid.

Brotze üritas koguda iga linna kohta tõendeid ja fakte nii palju, kui see võimalik oli: ta joonistas linnade kõige olulisemaid ehitisi ning andis ülevaate ajaloost, majandusest, valitsemiskorrast, elanikest ja nende tegevusaladest.

Brotze kogu sisaldab rikkalikult materjali ka Eesti kohta. Brotze on kopeerinud 15. sajandi Tallinna piiskopi ja toomkapiitli pitsereid ja kogunud topograafilisi jooniseid ja sellealast informatsiooni Eesti kihelkondade kohta. “Monumente” koondab esimese eesti rahvusest luuletaja, Riias sündinud Kristian Jaak Petersoni portreed, joonistused ja Brotze kohatud teiste eestlaste kirjeldused. Samuti on seal pilte ja muud informativset materjali Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinna, Viljandi jt Eesti asulate kohta.

Paljude Brotze kogus olevate piltide autor on Võnnu (Tartumaa) kirikuõpetaja Eduard Philipp Körber, kes uuris Eesti ajalugu. Brotze ja Körberi kirjavahetus annab huvitavat teavet mõlema tegevusest ajaloolise materjali kogumisel. 8. köite eessõnas tänab Brotze Körberit talle saadetud Eestit puudutava materjali eest.

Brotze joonistuste vastu tunnevad huvi erinevate elualade inimesed, tema kogu kasutavad üliõpilased ja teadlased, restauraatorid, arhitektid ning muuseumitöötajad, arhiivi- ja kirjastustöötajad nii Lätist kui ka välismaalt. Brotze kogu kasutajate ring laieneb pidevalt, nagu kasvab ka sellest kogust tehtud fotokoopiate hulk.

Brotze originaalide olukord oli alles hiljuti murettekitav. Väärtuslike materjalide intensiivne kasutamine on tekitanud neile tõsiseid kahjustusi. Et tagada dokumentide säilimine ja võimaldada neile juurdepääs, otsustati 1994. aastal, et Läti Akadeemilises Raamatukogus hoitavatest rariteetsetest originaaldokumentidest teha elektroonilised koopiad. 1997. aastal algatati Sorosi Fondi toetusel projekt “Latvia and the Open Society Institute”. Selle käigus restaureeriti kahjustatud köited ning loodi 10-köitelise “Monumente” digitaalne arhiiv. See sisaldab 3130 lehekülge kõrgekvaliteedilisi elektroonilisi pilte (600 dpi).

Brotze kollektsiooni järele on suur nõudmine. Et võimaldada sellele vaba juurdepääs, loodi 2000. aastal ka Interneti andmebaas .

2004. aastal toetas Ühiskondliku Integratsiooni Fond (Society Integration Foudation) projekti “Multinatsionaalse Läti kujutamine Brotze töödes” (Depiction of the Multinational Latvia in Brotze’s Works). Koostati erinevast rahvusest inimesi, sh eestlasi kujutavate joonistuste galerii.

Allikas: www.svm.ee