Juhataja Liina Lepik

Tere, head ajakirjanikud! Kuna peaminister on viimast nädalat puhkusel ja järgmine nädal olemas, siis peaministri ülesannetes on kultuuriminister Laine Jänes ja kohe algatuseks sõna temale. Palun.

Laine Jänes

Tere kõigile ja head jätkuvat aastat! Esimene istung on Vabariigi Valitsusel peetud ja enne, kui ma räägin sisust, informatsiooniline teadaanne.

Järgmine Vabariigi Valitsuse istung 14. jaanuaril toimub Tartus Raekoja saalis. See on seoses sellega, et samal päeval tähistatakse 90. aasta möödumist Riigikohtu esimesest istungist. Ma pean täpsustama, see toimub Toomemäel siiski, vabandust! Riigikohtu esimene istung oli Tartu Raekoja saalis 90 aastat tagasi ja meie istung toimub Riigikohtu majas. Samal päeval toimub pressikonverents kell 11 Riigikohtu väikese maja konverentsisaalis. Olete kõik teretulnud Tartusse, Toomemäele!

Tänase istungi kaalukamatest otsustest räägivad põhjalikumalt kaitseminister ja sotsiaalminister. Ja võib-olla väikene ülevaade nendest teistest punktidest.

Valitsus otsustas anda kaitseministeeriumile üle keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva maaüksuse Raplas. Sellele maaüksusele on planeeritud rajada Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakompleks.

Siis kinnitas valitsus Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu kohtuniku kandidaadi. Sellel aastal augustis lõpeb Euroopa Liidu Kohtu Üldkohtu 14 kohtuniku, sh ka Eestist nimetatud kohtuniku Küllike Jürimäe ametiaeg ja otsustasime esitada Jürimäe Eesti kohtuniku kandidaadiks järgmiseks 6-aastaseks ametiajaks. Euroopa Liidu Kohtu Üldkohus koosneb 27 kohtunikust ehk siis igast liikmesriigist on koosseisus üks inimene.

Teemaks oli ka prokuröride töö tasustamine 2010. aastal. Valitsus otsustas kehtestada prokuröride töö tasustamise põhimõtted ning minimaalsed kuupalga määrad selleks aastaks. Prokuröride minimaalsed palgamäärad jäävad 2009. aasta tasemele. Võrreldes möödunud aasta palgamäärusega ei ole eelnõus põhimõttelisi muudatusi. Määrade rakendamisel on erisused lähtuvalt prokuröride ülesannete iseloomust ning piirkondlikkusest.

Investeeringute kaitsest. Valitsus otsustas lõpetada Eesti Vabariigi ja Tšehhi Vabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu. Leping jõustus 1995. aastal. Lõpetamine on põhjendatud, sest Eesti ja Tšehhi on ühinenud Euroopa Liiduga ning investeeringute kaitset Eesti ja Tšehhi vahel reguleerib Euroopa Liidu õigus. Lepingu lõpetamise tõttu investorite kaitse ei vähene ning Eesti ja Tšehhi investorite võrdse kohtlemise tagab Euroopa Liidu õigus.

Inimkaubandusest. Valitsus kiitis heaks inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni. Sellega kinnitab Eesti tahet kaitsta isikuid inimkaubanduse ohvriks sattumise eest ning valmisolekut abistada juba inimkaubanduse ohvriks sattunud isikuid. Konventsioon avati allkirjastamiseks 2005. aasta mais Varssavis ning sellele on 1. novembri 2009. aasta seisuga alla kirjutanud 41 ja selle ratifitseerinud 26 Euroopa Nõukogu liikmesriiki.

Muudest asjadest veel. Lisaks tegi valitsus täna otsuse välisabi sildfinantseerimise osas. Otsustati eraldada Päästeametile Euroopa Komisjoni poolt rahastatava Eesti, Läti, Leedu koostööprojekti ajutiseks rahastamiseks riigieelarve vahendeid 2, 2 miljoni krooni ulatuses. Projekti eesmärgiks on kolme riigi üleujutuste vastase võitluse võimekuse tõstmine. Samuti tegi valitsus otsuse välisabi sildfinantseerimise osas kaitseministeeriumi ja NATO poolt finantseeritava programmi ajutiseks rahastamiseks Ämari lennubaasis. Sellest lähemalt räägib kaitseminister ise.

Niisugused teemad täna valitsuse istungil ja siis võib asuda põhjalikuma tutvustuse juurde. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Sõna siit sujuvalt kaitseministrile.

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Head jätkuvat 2010. aastat! Kaitseministeeriumil läks täna päris hästi. Esiteks, otsustasime saata Riigikogu poole teele Kaitseliidu seaduse. Kaitseliidule antakse seaduslik alus valvata kaitseväe objekte ja teisi riigikaitselisi objekte vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele. Kui see seadus vastu võetakse, siis Vabariigi Valitsus kinnitab nimekirja nendest objektidest, mida kaitseliitlased seaduse alusel valvama hakkavad.

Nad on seda tööd ka varem teinud, aga korralik seadus selleks puudus ja nüüdseks, ma usun, on Kaitseliit lõplikult saanud oma erinevatele tegevustele selge seadusliku aluse ja me võime kindlad olla, et Kaitseliit kui relvi kasutava organisatsiooni tegevus on igati seaduslik.

Teile ja teie kaudu kõigile teistele teadmiseks, et Kaitseliidus on umbes 500 meest, kes neid objekte valvavad. Nad on samal ajal ka kaitseliitlased, nii et kriitilises olukorras nad ei ole mitte lihtsalt turvafirma töötajad, vaid saavad ka sõjalises riigikaitses otseselt osaleda ja see, ma arvan, on äärmiselt oluline riigi kaitsevõime kasvatamiseks. Nii et hea uudis Kaitseliidule ja riigikaitsele.

Teine teema, millest oli lühidalt juba juttu, mis küll formaalselt oli rahandusministri esitatud, aga see puudutab Ämari lennuvälja sildfinantseerimist. Teatavasti Ämari lennuväli on suurim sõjaline arendusobjekt Eestis, me teeme seda koos NATO liitlastega. NATO katab ehitustöödest 50%. Ja hästi jämedates joontes kogu see Ämari lennuväli näeb siis välja nii: 500 miljonit krooni NATO liitlastelt, 500 miljonit krooni Eesti maksumaksjatelt ehituseks ja kuni 500 miljonit krooni muu pehmema infrastruktuuri väljaarendamiseks.

Ämari lennuväli saab olema seega üks NATO objektidest, kust on võimalik teostada nii õhuturvet, vastu võtta liitlaste abi, transpordilennukeid, korraldada õppusi ja palju-palju muud, milleks Eestis siiamaani võimalused puudusid. Ma arvan, see kasvatab olulisel määral Eesti rahvuslikku julgeolekut.

2010. aasta lõpuks, 2011. aasta esimeseks kvartaliks lõpevad ehitustööd. Ehitustööd on graafikus, kohati isegi oleme kiiremini toiminud kui meie NATO liitlased on võimalikuks pidanud meile raha eraldada ja seepärast siis ongi kasutatud seda sildfinantseerimise instrumenti. Varem juba on antud 85 miljonit krooni, tänase otsusega veel 96 miljonit krooni.

2010 ja 2011 saavad need investeeringud valmis. 2011. aasta kulub kogu selle masinavärgi käimajooksmise peale, sertifitseerimise, dokumentatsiooni, inimeste väljaõppe ja kõige muu peale ja 2012 peab esmane lahinguvalmidus sellel riigikaitselisel rajatisel olema. Nii et praeguseks võin kinnitada, et kõik need tööd on igati graafikus.

Mida veel? Siin räägiti ühest objektist, mis Kaitseliidule on üle antud, praegusel hetkel Keskkonnaministeeriumi valitsemisel, läheb üle Kaitseministeeriumile ja sealt edasi Kaitseliidule. See on pikk epopöa, mis oleks pidanud lõppema juba 2000. aastate alguses ehk Kaitseliidule tema varade tagastamine. Täna võib ilmselt öelda, et selle aasta esimese poole jooksul saab lõpuks sellele asjale punkt pandud. Teatavasti me pidime Riigikogust paluma pikendust nende varade tagastamiseks, nüüd võime kindlad olla, ka tänane otsus on sellest osa, et Kaitseliidu varadega saavad lõpuks asjad selgeks 2010. aastal. Minu poolt kõik.

Juhataja

Suur tänu! Lõpetuseks sõna sotsiaalminister Hanno Pevkurile.

Hanno Pevkur

Aitäh! Head jätkuvat ka minu poolt! Alustame istungi punktist, istungil oli sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mis täpsustab lapsehoidjatele esitatavaid nõudeid või täpsemini, nende ruumidele esitatavaid nõudeid, kus nad lapsi hoiavad ja eelkõige tuleohutuse valdkonnas. Ja ettepanek on parlamendile, et kõik lapsehoidjad, kes tegutsevad ruumides, kus nad soovivad hoida üle 10 lapse ehk siis alates 11 lapsest, need ruumid peavad vastama samasugustele nõuetele, nagu on ehitusseaduses toodud üldiselt erinevatele asutustele, nii koolieelsetele lasteasutustele kui majutusasutustele.

Näiteks, kes kodumajutust pakuvad, see peamine nõue on kaks väljapääsu ja tuleohutussignalisatsioon, aga seal on ka teisi väiksemaid nõudeid, mida peab arvestama, korruselisust ja muid väiksemaid nõudeid. Aga selge on see, et kohe, kui seadus jõustub, oleks ebapraktiline nõuda nende nõuete täitmist. Me oleme kirjutanud eelnõusse, et ühe-aastane üleminekuperiood võiks olla nendele ruumidele, kus lapsehoidjad hoiavad korraga rohkem kui 10 last. Meie jaoks on laste ohutus kindlasti väga oluline ja selles osas sai see eelnõu tehtud.

Aga ma heameelega räägiksin ka kahest teisest teemast ehk üks teema, mida me ka valitsuses arutasime ja mis sai protokollilise otsusena fikseeritud ehk siis uue gripi vaktsineerimise küsimus. Need üldised otsused, mis pika arutelu tulemusel sündisid, olid need, et vaktsiin tagatakse jätkuvalt kõikidele soovijatele tasuta. Ja selleks, et seda kõikidele soovijatele tagada, valitsus otsustas, nii nagu eile sotsiaalministeeriumi immuunprofülaktika ekspertkomisjon ettepaneku tegi, et vaktsineerimine võiks olla kättesaadav kõigile soovijatele. Nii ka valitsus otsustas, et ta kõigile soovijatele kättesaadav on.

Vaktsineerimise tasuta osa jäi nendele isikutele, kes täna kuuluvad riskirühmadesse ehk seal ei muutu midagi. Küll anti tasuta vaktsineerimise õigus ka kuni 18-aastastele isikutele ja kõikidele pensionäridele, sh töövõimetuspensionäridele. Kõik, kes ei kuulu sellesse kolme rühma, kuni 18-aastane kaasa arvatud või pensionär, siis nendelt on tervisehoiuteenuse osutajal ehk siis perearstil või konkreetselt selle vaktsineerimise korraldajal õigus küsida teenuse tasu. See teenuse tasu on vähendatud hindades, kui õe teenuse hind on 71 krooni, siis arvestades haigekassa otsust, et teenuse hindasid vähendati koefitsiendiga 0,94, siis kuni 67 krooni. Ehk siis isikutelt, kes ei kuulu riskirühma, võib küsida perearst teenustasu kuni 67 krooni. Ta ei pea seda tegema, see sõltub perearstist või siis omavalitsusest, kes soovib oma inimestele näiteks vaktsineerimise kulud ka katta.

Ja kolmanda teemana ma räägiksin natukene ka digiretseptist, mis on viimased päevad näidanud meile, et kui 4. jaanuaril kirjutati välja Eestis pea 9 tuhat digiretsepti, siis 5. jaanuaril oli see number juba natukene alla 13 tuhande ja eile oli see number juba üle 15 tuhande. Kokku on esimese kolme tööpäevaga kirjutatud või aasta algusest kuni eilse õhtuni kirjutatud pea 37 tuhat digitaalset retsepti, millest ka pea 12 tuhat retsepti on digitaalsena välja ostetud.

Kui vaadata seda trendi, siis me võime tegelikult öelda, et praeguseks kellaajaks on see digitaalsete retseptide hulk ületanud 40 tuhande piiri ja väljaostmise hulk ka seal kuskil ehk 14-15 tuhande juures. Ja mis on meie jaoks kindlasti väga oluline, on see, et kui meil Eestis on ca 500 apteeki, siis sellest 500-st apteegist eilse õhtu seisuga olid digiretsepti alusel ravimi väljastanud juba 326 ehk kui eeldada, et ka siin täna hommikul on mõned juurde tulnud, siis julgelt kaks kolmandikku on juba neid apteeke, kes on kenasti ka digiretsepte väljastanud.

Ja siin kindlasti suured tänusõnad nii arstidele, kes on süsteemi kenasti kasutama hakanud kui apteekidele, et süsteem vähemalt esimese kolme päevaga kenasti toimib. Selge on see, et väikeseid tõrkeid veel on, aga meie jaoks on kontrollaeg 15. veebruar. Ja 15. veebruaril me peame otsustama, kas 1. märtsist minnakse üle 100% digitaalsele retseptile või jätkatakse veel teatud aja nende reeglitega, mis meil täna on ehk nii paberretsept kui digiretsept on paralleelselt koos töös. Aga ma rohkem ei räägiks.

Juhataja

Aitäh!

Laine Jänes

Ma lihtsalt tahaks täpsustada ja sõnastada korraks veel selle vaktsiini teema üle, kuna selles osas oli tõesti arutelu päris tuline. Täpsustamaks, vaktsiin on tasuta kõigile, aga tasu eest, millest rääkis sotsiaalminister, on see protseduur, et süstitakse, see on kuni 67 krooni. Ja suurenesid need elanike hulgad, kellele tehakse kõik tasuta, nii protseduur kui vaktsiin. Lihtsalt täpsustuseks. Aitäh!

Hanno Pevkur

Võib tekkida küsimus, et kust see 67 krooni on tulnud. See 67 krooni on see number, mida haigekassa maksab perearstidele täna vaktsineerimise teostamise eest ehk see on õe visiiditasu.

Juhataja

Aitäh! Nüüd küsimuste kord.

Riina Eentalu, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised

Küsimus kaitseministrile. Ehk te täpsustaksite, mida nüüd muutis see kaitseliitlaste jaoks, see valvamise seadustamine? Kas see muudab midagi relva kasutamises, sotsiaalsetes garantiides?

Jaak Aaviksoo

Kõige olulisem muudatus on selles, et kaitseliitlane, kui ta seda ülesannet täidab, saab täna olla kindel, et tal on õigus tõepoolest relvaga seda objekti kaitsta. Enne oli küsimus õhus, nö jõu kasutamise õigus ei olnud selgelt määratletud ja see kindlasti tekitas ebakindlust kaitseliitlastes, kui nendele pani ülesanded, mille täitmiseks neil ei olnud täielikke seaduslikke volitusi. See on kõige suurem erinevus.

Ja ka väga selgelt võtab ta ära need riskid, et Kaitseliit, osutades seda objektivalveteenust, saab seda teha ainult valitsuse poolt kinnitatud objektidel. On üheselt ja väga selgelt seaduses piiritletud, et muudele, eraisikutele või erafirmadele või kolmandatele suvalistele isikutele Kaitseliit niisugust teenust pakkuda ei saa, see on ka siin ajalooliselt olnud ebamäärane ja mul on hea meel, et ambivalentsus on kõrvaldatud.

Riina Eentalu, Rahvusringhäälingu Raadio Uudised

Ma täpsustan. Kas neil olid siiamaani ka garantiid, kui nad saavad viga või surma?

Jaak Aaviksoo

Põhimõtteliselt olid neil garantiid kui kaitseliitlastel ka ennem olemas. Kui nad olid Kaitseliidu liikmed, siis kaitseliitlastena oma teenistuskohuste täitmisel olid nendel garantiid olemas, nii et pigem on see mitte sotsiaalsete garantiide osas, vaid eelkõige pigem õiguste osas ja nende seadusega tagamise osas, need muutused.

Aleksander Krjukov, Delfi

Küsimus on eelkõige kultuuriministrile, aga ka teised võiksid arvamust avaldada. Olukorras, kus Tallinna kui kultuuripealinna staatus on küsimärgi all ja eelarve suhtes pole täit selgust, kuidas kommenteerite, et Sihtasutuse Tallinn 2011 juht saab suuremat palka kui näiteks linnapea või president?

Laine Jänes

Jah, väga raske on seda palga suurust kommenteerida. Ma kõigepealt pean ütlema, et saanud teada selle numbri, olin ise ka erakordselt üllatunud. Sellepärast, et tegelikult on ju tegemist linna ja, ütleme siis, töövõtja vahelise lepinguga, mis on siiski konfidentsiaalne ja selle kohta pole informatsiooni varem levitatud, kui nüüd, kui inimene ise selle numbri välja ütles.

Kogu selle teema juurde siiski tahaks öelda, et ažiotaaž ja hirmutamine ärajäämise ohust kultuuripealinna osas on kindlasti üle pakutud. Eile on kinnitanud ju ka linn Kaia Jäpineni suu läbi, et sellist ohtu tegelikult ei ole olemas ja ma arvan, et siin on päris palju ka ütleme siis, ajakirjanduslikku kaunidust või soovi võib-olla seda teemat siis käsitleda selles osas. See tüli, mis on nö üles kistud, loomulikult erakordselt palju tekitab kahju kogu selle kultuuripealinna imidžile ja ma arvan, et see ei tule mitte kellelegi kasuks.

Ma tahan öelda siin ja kinnitada täie selgusega, et riik toetab kultuuripealinna projekti, on sellest väga huvitatud ja teeb endast kõik oleneva, et see kindlasti toimuma saaks. Kui mingitel põhjustel Tallinna linn ei peaks suutma seda edasi toimetada, siis kindlasti on riigil vastutus see kultuuripealinna projekt lõpule viia ja kindlasti see tegemata ei jää, nii et Eesti riik häbisse ei jää.

Ja tõesti, mul on väga kahju, et püütakse pidevalt näidata riiki mingisuguses mustas valguses või riiki sellisena, kes ei ole huvitatud, ei soovi või kuidagimoodi võitleb selle teema vastu. See ei vasta tõele. Riik on huvitatud, soovib ja rahastab kultuuripealinna programmiga seotud üritusi kaasfinantseerijana kindlasti. Need on sees juba ka käesoleva aasta eelarves, jätkab seda rahastamist edaspidi ja ainukene, mida me väga ootame ja ma loodan, et me saame seda jaanuarikuu jooksul teada, me palume tulla sihtasutuse programmi toimkonnal valitsuse kabinetti, et nad saaksid täpselt selgitada ja teavitada ka valitsuse liikmeid, missugune programm on täpselt plaanis, milline on kalenderplaan, millised üritused sisalduvad selles programmis, kui palju tegelikult on tarvis rahastada.

Kõik need küsimused on meil täna suure küsimärgiga, me ei ole saanud seda informatsiooni. Ja ma loodan väga, et sihtasutuse programmi nõukogu suudab jaanuarikuu jooksul selle teema nii palju ette valmistada, et valitsuskabinetis ka seda esitada ja läbi selle muutub kogu see informatsioon, ma loodan, ametlikuks.

Kindlasti on sellise ametliku seisukohaga lihtsam minna ka Brüsselisse aru andma ja rääkima, mis seisus kõik need asjad on ja anda kindlustunnet ka Euroopale, et Eesti riik ja Tallinna linn selle Tallinn 2011 kultuuripealinna saavad korralikult ja väärikalt tehtud. Mul ei ole mitte mingisugust põhjust arvata, et see ei toimu.

Aleksander Krjukov, Delfi

Vabandust, kuidas te seda palganumbrit kommenteerite? On see teie meelest liiga suur või on paras?

Laine Jänes

Ma ei oska muud midagi öelda, et ta on suurem kui ministril.

Jaak Aaviksoo

Ma võib-olla lisaksin nii palju, et eks avaliku sektori palga teema on oluline teema ja teatud õiglustunne peab olema paigas ja see on seotud ka usaldusega. Ma tahaksin kultuuriministrit kindlasti toetada selles mõttes, et kultuuripealinn 2011, Tallinn, saab kindlasti toimuma ja valitsus hoolitseb nii palju, kui selle valitsuse võimuses on, selle toimumisele kaasa aidata.

Aga päris selge on see, et rahaasjades peab olema usalduse tekitamiseks piisav selgus, täna see ei ole läbipaistev, aga küsimus tuleb esitada ilmselt sihtasutuse nõukogu esimehele. Ma loodan, et tal on selle kohta asjalikud selgitused ja siis selle põhjal on võimalik otsustada, kas see palgamäär on põhjendatud ja missuguste ülesannetega niisuguseid palkasid Tallinna linna juhtimisel määratakse.

Juhataja

Aitäh! Andres.

Andres Einmann, BNS

Mul on küsimus sotsiaalministrile vaktsineerimise kohta. Kui vaktsiini jääb üle, kas siis on võimalik näiteks loobuda sellest, mis ei ole veel Eestisse kohale jõudnud?

Hanno Pevkur

Läbirääkimised täna käivad. Me peame olema valmis kõikideks stsenaariumideks ja arenguteks. Üks stsenaarium on see, et vaktsineerimise vastu huvi on jätkuvalt leige. Üks stsenaarium on see, et kui neid isikuid, kes saavad nii tasuta kui selle kuni 67 kroonise tasu eest teha, kui see võimalus on kõikidel isikutel, et siis vaktsiini kogus tarvitatakse kõik ära. Neid stsenaariume on erinevaid. Aga kui hästi konkreetselt ja lühidalt vastata, siis jah, täna läbirääkimised käivad selleks, et vaadata, millised võimalused lepingust tulenevalt on – kas mitte välja osta või jätta nö võimalus endale järgmise aasta sesoonse gripivaktsiini soetamiseks, mida igal aastal niikuinii Eestisse tuuakse. Siin erinevaid võimalusi otsitakse, aga täna selget vastust ei ole, mis see lõplik lahend saab olema.

Andres Einmann, BNS

Mitu doosi vaktsiini praeguse seisuga kohale on jõudnud?

Hanno Pevkur

Praeguse seisuga on meil Eestis 148 tuhat doosi, mis on osalt ära tarvitatud ja osa ootab tarvitamist. 148 tuhat ja 102 tuhat doosi lepingu kohaselt peaks jaanuarikuus Eestisse laekuma. Eks me siis vaatame, kuidas täpselt saab edasi minna.

Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks. Suur tänu!

Lõpp