Täna tutvustati justiitsministeeriumis 2009. aasta kuritegevuse kokkuvõtet, mille kohaselt on Eestis registreeritud kuritegude arv aastaga 5,1 protsendi võrra langenud.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul on vähenenud eelkõige vägivalla- ning liikluskuriteod. „Liikluskuritegude arv langes juba teist aastat järjest, kuid vägivallakuritegude arvu langus oli karistusseadustiku kehtivusaja lõikes esmakordne.“

Enamlevinud vägivallakuritegusid registreeriti möödunud aastal 19 protsendi võrra vähem kui 2008. aastal. „Vägivalda registreeriti vähem nii kodudes kui ka avalikes kohtades ning vähenes ka raskete vägivallajuhtumite arv. Kusjuures tapmiste ja mõrvade koguarv langes 9 protsenti – nende tagajärjel hukkus mullu 69 inimest, 2008. aastal oli hukkunuid 86 ning 2007. aastal 96,“ ütles Sepp.

Röövimiste arv vähenes aastaga 20 protsenti, varguste arv püsis möödunud aastaga samal tasemel. „Hoolimata paljude inimeste kartusest, et majanduslanguse tõttu tõuseb varavastaste kuritegude arv, räägivad numbrid teist keelt. Röövide arv on oluliselt vähenenud ning kui võrrelda 2008. aasta teises pooles registreeritud varguste arvu 2009. aasta sama perioodiga, siis kasv on vaid üks protsent,“ sõnas Sepp.

Asekantsler selgitas, et seadusemuudatuse tõttu saabki võrrelda ainult 2008. ja 2009. aasta viimase poolaasta varguste andmeid. „Alates juulist 2008 on kuritegu see, kui isik varastab süstemaatiliselt, sõltumata varastatu väärtusest. Varem sõltus kõik aga just varastatud eseme väärtusest, mitte sellest, mitmendat korda vargus toime pandi.“

Kuritegevuse vähenemise suunda viimastel aastatel toetavad ka statistikaameti poolt eelmisel aastal läbiviidud ohvriuuringu tulemused. „Kui veel viis aastat tagasi langes kuriteo ohvriks ligi kolmandik küsitletutest, siis mullu läbi viidud küsitluse kohaselt vaid neljandik, seega on ohvriks langenute osakaal märgatavalt vähenenud,“ sõnas Sepp.

Kuritegevuse numbrite üldisest langusest hoolimata on siiski ka neid kuritegevuse liike, mida registreeriti mullu enam kui 2008. aastal. „Enam kui 100 kuriteo võrra kasvas aastaga näiteks omavoliliste sissetungide ja arvutikelmuste arv, lapse ülalpidamise kohustuse rikkumiste arv kasvas viiendiku võrra,“ lausus Sepp.

Tänu salakaubaveo juhtumite avastamisele on tõusnud ka majanduskuritegude arv. „Viimaste aastate maksimumi saavutasid ka kuriteod, mis olid seotud raamatupidamise kohustuse rikkumise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Samuti registreeriti rekordarv kuritegusid maksejõuetuse põhjustamise paragrahvi alusel ning esmakordselt registreeriti üks turumanipulatsiooni puudutav kuritegu,“ loetles asekantsler.

Kokkuvõttes tõusis 2009. aastal kuritegude arv 74-s kuriteoliigis ning langes 126 puhul.

Kuritegelik aktiivsus 10.000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim pealinnas ning Ida-Virumaal, kõige turvalisemad maakonnad on nagu ka varasemalt Hiiu- ja Saaremaa. “Üks märkimisväärsemaid muutusi eelmisest aastast on kuritegude geograafilise jaotuse mõttes kindlasti avalikus kohas toimepandud vägivallajuhtumite arvu vähenemine Pärnus. Loodame, et meedial pole enam põhjust ühelegi linnale peksupealinna tiitlit anda,” sõnas Sepp.

Pressikonverentsil jagatud materjalidega on võimalik tutvuda siin.

Allikas: Justiitsministeerium 12.01.2010