Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Muusika / Võrukeelsele laulupeole Uma Pido on registreerunud 106 koori ligi 2500 lauljaga

Võrukeelsele laulupeole Uma Pido on registreerunud 106 koori ligi 2500 lauljaga

Prindi see artikkel
13. jaanuar 2010

Uma Pido 2008 peakontsert Kubijal. Foto: Kadri G. Laube (www.umapido.ee)

Uma Pido 2008 peakontsert Kubijal. Foto: Kadri G. Laube (www.umapido.ee)

Käesoleva aasta 29. mail Põlvas Intsikurmu lauluväljakul toimuvale teisele võrukeelsele laulupeole Uma Pido on kirja pandud 106 koori 2488 lauljaga. Nüüd on alanud kooride harjutamisaeg peoks. Oodata on veel mõningate kooride registreerumist, kõigil hilinejatel palutakse ühendust võtta korraldajatega!

Uma Pido projektijuhi Triinu Ojari sõnul on registreerunud kooride arv ootuspärane. “Esimesel peol oli 2400 lauljat ja me ootasimegi vähemalt sama palju või veidi rohkem registreerumisi,” ütles Ojar.

Kooriliigiti on registreerumine järgnev: segakoorid 1137, naiskoorid 363, meeskoorid 103 ning laste- ja mudilaskoorid 885 lauljat. Võrreldes esimese peoga on aga lisandud maakondi, mille koorid peost osa võtta soovivad. Muidugi on enim osalevaid koore Põlva (40) ja Võru (34) maakonnast, rohkearvuline on osavõtt ka Tartu maakonnast (15), kuid peole tullakse laulma ka Valga (6), Harju (6), Rapla (2), Jõgeva (1) ja Lääne-Viru (1) maakonnast. Väliskülalisi on oodata Lätist (Vana-Laitsna (ehk Veclaicene) segakoor), Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller) ja Euroopast (Euroopa Eestlaste Koor).

Korraldajad on sellisest huvist võrukeelse laulupeo vastu meeldivalt üllatunud. “Seda võib seletada kahe põhjusega: nähtavasti on mujal elavad “välisvõrukesed” ärgitanud koore, kus nad laulavad, peole tulema ning kindlasti paistis esimene pidu silma rõõmuga meie eripärase identiteedi üle, millest nüüd paljud külalistena osa saada tahavad,” selgitas peo segakooride üldjuht Ester Ratassepp. Lisaks on kuulda ka lauljatest, kes mujale elama läinutena ikka kodusele peole tulla tahavad, kodus laulud ära õpivad ja siis mõne peole tuleva kooriga liituvad.

Uma Pido meeskooride üldjuht Andres Määr aga kinnitab, et eriti suure heameelega võetakse hilinejatena registreerujaid vastu meeskooride ossa. “Mehed tikuvad ikka olema sellised, et algul ei saa vedama,” ütles Määr, “loodame aga, et Uma Pido puhul saab tõeks see, et laulvate meeste osa suureneb viimase minutini.” Meeskooride laule palutakse laulma ka osalevate segakooride mehed.

Peale loetletud kooride tulevad peole projektkoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mis moodustuvad lauluhimulistest naistest ja meestest, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks. Peagi kutsutakse ellu ka “konnakoorid”, mida ärgitatakse moodustama pere-, sugu-, sõprus- ja kogukondi ja mis saavad peol osaleda ühendkooride osas ühehäälse lauluga.

Uma Pido ei ole siiski vaid laulupidu: pidupäeva tähtis osa on samal päeval Põlva linnas toimuv päevaprogramm kontsertide, laada ja töötubadega, mis päädib õhtuse peakontserdiga Intsikurmu lauluväljakul. Peo teevad eriliseks omakeelsus ja Vana Võromaa kihelkondade eripärade esiletoomine. Oma juurtele mõtlemine hoiab meid üleilmastumise tuultes kadumamineku eest. Seda kinnitab ka peo moto, mis võrdleb meid puuga – kui juured kindlalt maas ja tüvi tugev, siis võib latv rõõmsalt tuules õõtsudes laulda!

Vaata ka: www.umapido.ee

Allikas: korraldajate 12.01.2010 pressiteade