Foto: www.jarva.ee

Valitsus kinnitas haridus- ja teadusministri esitatud uued põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad, mis tõstavad esile kooli on nii harivat kui ka kasvatavat ülesannet. Samas rõhutavad uued õppekavad noore inimese kujundamisel väärtuskasvatuse tähtsust.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul annab uus põhikooli õppekava suuremaid võimalusi läheneda õpilastele individuaalsemalt. Näiteks on kõigil koolidel kohustus kindlustada õpilastele nende tulevikuvalikuteks oluline karjäärinõustamine. Ministri sõnul peavad gümnasistid uue õppekava järgi saama gümnaasiumis süvendatult õppida erinevaid õppeaineid. „Koolidel on antud senisest suuremad võimalused erinevate uute pedagoogikate kasutamiseks,“ kinnitas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas valitsuse istungil.

Põhikooli õppekava loob raamistiku põhikoolis toimuvale õppimisele ja õpetamisele, kasvatamisele ja õpilase kujunemisele. Sarnaselt gümnaasiumi riiklikule õppekavale kirjeldatakse ka põhikooli riiklikus õppekavas lahti muu hulgas selliseid olulisi komponente nagu õppe- ja kasvatuseesmärgid ning alusväärtused. Samuti esitatakse nõuded õpikeskkonnale, õppe ja kasvatuse korralduse alused ning hindamise ja kooli lõpetamise tingimused. Ka esitatakse nõutavad õpitulemused ja õppesisu õppeaineti.

Mõlemad õppekavad on heaks kiidetud Põhikooli ja Gümnaasiumi Riikliku Õppekava Nõukogu poolt. Õppekavade sisuliste otsustuste tegemiseks kutsuti kokku õppekava ekspertnõukogu. Selle koosseisu kuuluvad haridusteadlased, haridus- ja teadusministeeriumi ning riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse töötajad. Õppekavaarenduse küsimusi on regulaarselt arutatud ka erinevate huvirühmade esindajatega (eelkõige Lastevanemate Liit, Õpetajate Liit, Koolijuhtide Ühendus, Õpilasesinduste Liit). Kahe aasta jooksul on õppekavasid arutatud Riigikogu kultuurikomisjonis seitse korda.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo 14.01.2010 pressiteade