Uus Eesti

Teema: Rahvakalender

Tõnisepäeval pikeneb päev kukesammu võrra

01012010149Täna on rahvakalendri järgi tõnisepäev. Vanarahvas ennustas tõnisepäeva järgi suveilmu ja viljakasvu. Usuti, et kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.

Tõnisepäeva kommetes on omavahel põimunud koduhaldjas Tõnni kultus ja pühast Antoniusest lähtuv pärimus. Setumaal, Lääne- ja Lõuna-Eestis viidi koduhaldjas Tõnnile karja- ja viljaõnne tagamiseks ohvriande. Tõnnile viidi ohvreid viljast, piimast ja lihast. Kõik pidi olema äsjaküpsetatud, keedetud või tapetud.

Tõnisepäeval käidi ka kariloomi tervitamas ja pakuti neile leiba. Loomadele mõeldud leivapäts küpsetati eraldi. Mõnel pool usuti, et kui puistada leib ümber karja, aidatakse kaasa karja viljakusele. Lõuna-Eestis viidi loomade ja viljasaagi kaitseks hommikul põllule kolm hargitäit sõnnikut.

Setudel oli kombeks lasta sead tõnispäeval välja. Sigadega on seotud ka tõnisepäeva töökeelud ja toidutraditsioonid. Töödest oli keelatud võrgukudumine. Usuti, et sead lõhuvad ära. Samuti  ei lubatud õmmelda ega kedrata, kuna seal hakkab pea ringi käima ja võib juhtuda, et õmbleja torgib sead pimedaks. Tõnisepäeval toodi lauale tangudega keedetud seapea või herned sealihaga.

Püha Antoniuse pärimus jõudis Eestisse antoniitide kaudu.  Antoniidid ravisid haigeid ja abistasid vaeseid, nad arstisid ka koduloomi. Antoniuse üheks atribuudiks on siga, mis tuleneb paavsti antud privileegist, mille põhjal tohtisid antoniidid toiduse hankimiseks maksuvabalt sigu pidada.

17. jaanuaril peetakse ka Püha Antoniuse mälestuspäeva. Pühaku nime järgi on saanud nime Tallinna Tõnismägi, kuna 15. sajandil asus seal Antoniuse kabel.


Artikli aadress: http://uuseesti.ee/26486

© 2009 Uus Eesti. Kõik õigused kaitstud.