Ukraina presidendivalimiste pühapäeval peetud esimeses voorus saatis edu opositsioonijuht Viktor Janukovitšit (fotol), kes edestas oma lähimat rivaali peaminister Julia Tõmošenkot enam kui kümne protsendipunktiga.

Kui loetud oli kolm neljandikku häältest, toetas endist valitsusjuhti ja peamiselt venekeelses Ida-Ukrainas populaarset Janukovitšit 35,45 protsenti valijaist; viie aasta taguse “oranži revolutsiooni” võtmetegelase Tõmošenko poolt hääletas 24,95 protsenti valijaist, teatas keskvalimiskomisjon.

Kaks edukaimat kandidaati selgitavad uue riigipea 7. veebruaril peetavas teises valimisvoorus.

Esmaspäeva varahommikul avaldatud kahe lävepakuküsitluse ja sotsioloogilise uuringu tulemuste põhjal on otsustava vooru soosik Janukovitš.

Seevastu analüütikute hinnangul saab esimeses voorus väljalangenud kandidaatide hääled endale pigem 49-aastane Tõmošenko. Kümme aasta vanemal Janukovitšil võib tekkida raskusi oma toetuspinna laiendamisel.

Valimistulemus võib määrata selle 46 miljoni elanikuga riigi tulevase välispoliitilise kursi ja veenda Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) jätkama Kiievile abi andmist.

Ülejäänud presidendikandidaatidest oli esimeses voorus edukaim endine keskpankur ja ärimees Serhi Tõhõpko, kelle poolt hääletas esialgsetel andmetel 13,03 protsenti valijaist. Tõhõpko alustas kampaaniat teistest hiljem ja tema toetajad võivad osutuda 7. veebruaril kaalukeeleks.

Endine välisminister Arseni Jatsenjuk, kes kogus 6,97 protsenti häältest, on öelnud, et ei kavatse teises valimisvoorus toetada kumbagi riigipeaks pürgijat.

Suurimaks kaotajaks oli oodatult Tõmošenko ja “oranži revolutsiooni” toel presidendiks saanud, kuid hiljem praeguse peaministriga tülli läinud Viktor Juštšenko, kelle poolt oli 5,41 protsenti valijaist.

Ivano-Frankivski oblasti elanik Vassõl Protõvsih ehk Kõigivastu, kes kandis kuni selle aasta oktoobrini nime Humenjuk, pälvis 0,16 protsendi suuruse häältesaagi.

Ühegi kandidaadi poolt ei hääletanud 2,21 protsenti valimas käinutest, rikutud sedeleid oli 1,62 protsenti.

Valimisaktiivsus oli esialgsetel andmetel ligi 67 protsenti, mis on kaheksa protsendipunkti vähem kui 2004. aastal.

Allikas: BNS, 18.01.2010