Suured sündmused ja muudatused ühelgi elu alal ei lähe libedasti, vaid kutsuvad esile suuri ja teinekord kauakestvat vastuseisu. Reformatsioonile näiteks vastuseisu laine jõudis oma haripunktile alles 150 a. pärast.

Prantsuse suur revoluts. on üle elanud juba mitu pikemat ja lühemat aega kestnud reaktsiooni. Antud ajal tungib selle revolutsiooni ideaalidele ja senistele tulemustele kallale fascism ja natsionaal-sotsialism, mis on senistest reaktsioonidest kõige ägedam ja seda võib olla seepärast, et nüüd on kokkuvõetud viimased jõupingutused. Ka siin reaktsioonilaine on jõudnud haripunktile 150 a. pärast revolutsiooni.

Ükski reaktsioon ei kujunda ümber ühiskonnaelu ajakohasele moodsale alusele, vaid püüab inimelu tagasi viia endistesse aegadesse. Seepärast fascism vaatab tagasi Caesarite aegsele Roomale ja natsionaal-sotsialism läheb veel kaugem. tagasi paganluse ürgaegadesse. Ta hävitas isegi ära saksa vana ja ilusa teretamiskombe “Grüss Gott” ja asendas selle “Heil Hitler’iga”.

Enne maailmasõda Kesk- ja Ida-Euroopas valitseva süsteemi kaitsjad asusid seisukohal, et demokraatia – eriti parlamentaarne demokraatia – variseb kokku sõja raskuste all ja et siin oma tugevust saab näitama bürokraatlik süsteem. Tulemus näitas aga vastupidist: püsti jäid Lääne-Euroopa demokraatiad ja kokku varisesid Kesk- ja Ida-Euroopa bürokraatlikud valitsussüsteemid, kus nüüd eluõiguse on leidnud kõige toorem vägivald, mis salgab inimõigusi ja mustab inimväärtust.

Euroopa rahvaste ühiseks iseloomustavaks põhijooneks on kujunenud individualism ja tung vabaduse ning rippumatuse järele, mida meie oleme pärinud greeka kultuuriga. Eurooplane läheb ennem vennassõtta kui hakkab teise orjaks. Nagu Greekaski kodanik ei olnud mitte ainult politika objekt, vaid ka selle subjekt, nii ka eurooplane ei saa jääda oma politilise saatuse vastu objektiivseks, vaid ta tahab siin olla kaasvastutav. Seepärast on vabariiklus Euroopa rahvaste ürgtraditsiooniks. Dünastilised kui ka isikulised diktatuurid on Euroopale, kui Aasiast sissetoodud valitsusvormid, võõrad.

Politilised voolud mitmekesiste nimedega, nagu bolsevism, fascism ja natsionaal-sotsialism, mis praegu sünnitavad väga suuri segadusi Euroopa elus, ei tungi kunagi tema rahvaste moraalse elu allikateni, mis kõigil Euroopa rahvastel on sarnased päritolu tõttu greeka kultuurist. Juba seepärast, et need politilised voolud on välja kuulutanud viha-evangeeliumi, ei ole nad võimelised lahendama ühtki tõsist probleemi. Nad vihkavad kõige rohkem demokraatiat, ja nimelt seepärast, et viimases näevad oma kardetavamat vastast, kes viha-evangeeliumile vastu astub kokkuleppe- ja lepitus-evangeeliumiga.

Meie praegused vaimsed ja majanduslikud tarvidused ulatavad kaugelt üle üksikute rahvuste ja riikluste. Euroopa üksikute rahvaste moraalne probleem peab ühtlasi kujunema Euroopa probleemiks. See võib ikkagi ainult siis teostuda, kui kõiki Euroopa rahvaid valdab demokraatlik vaim. Sellepärast kõik mittedemokraatlikud politilised voolud on Euroopa praegused ja tuleviku vaenlased. Eriti väikerahvad peavad seda teravalt silmas pidama ja kõigiti demokraatliku Euroopa eest võitlema, kui tahavad omaette rahvusena edasi elada.

Nagu juba öeldud, ülalnimetatud voolud sünnitavad ainult segadusi Euroopa rahvaste elus. Kuna kõige vanem Euroopa demokraatia – Inglismaa – sammub segadustest sirgelt läbi, ei ole põhjamaa rahv ad jäänud nendest mõjutamata. Rootsis, Daanis ja eriti Norras tekkisid ülalnimetatud politiliste voolude mõjutustel suured mõtete lahkuminekud ja lahkhelid rahva hulgas. Nende targad valitsused aga juhivad rahuliku käega oma rahvaste elulaeva hädaohtudest üle, usaldades lõpliku tervenemise rahva enese organismi hooleks.

Ka meie rahva hing on kannatanud ülalnimetatud politiliste voolude mõju all. Seda pole imeks panna, kui silmas peame oma politilist noorust. Vaatamata vankumistele, kuulume siiski kainete põhjamaa-rahvaste hulka ja saame, nagu viimasedki, aja hädadest üle ilma murranguteta. Ainult vähem omavahelist viha ja selle asemel rohkem leplikkust ja usku rahvasse!

Ei ole ka arvata, et praegune Euroopa kriis laheneks üleöö, olgugi et esimesed pääsukesed on ilmunud, kes selja pööranud pealesõjaaegsetele diktatuuridele. Võitlus demokraatia vastu ja selle poolt käib veel kõige suurema ägedusega. Kuid selles võib juba nüüd olla kindel, et alla jääb see politiline vool, mis kannab eneses viha ja auahnust. Tulevik annab kahtlemata õiguse Prantsuse suure revolutsiooni ideaalidele, mis ka meile on võimaldanud iseseisva elu ja riikluse.

K.Konik.

Avaldatud: Postimees 24.01.1935, lk 2

Sellest, miks “Uus Eesti” avaldab “Postimeest”, loe siit.