Vanad eestlased pidasid paavlipäeva, sarnaselt tõnisepäevale ja taliharjapäevale, talve keskpaigaks. Selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.

Paavlipäeva ilma järgi ennustas vanarahvas suveilmu. Kui paistab päike, tuleb soe suvi ning hea saak, kui sajab, on oodata haiguseid ja vihmast suve.

25. jaanuaril kehtisid ka töökeelud. Keelatud oli tegeleda villasetööga, lisaks ei olnud luba prahti välja visata. Usuti, et kui keeldu eirata, tekib sinna, kuhu prügi visatakse, suvel palju usse.

Paavlipäeva nimetus tuleneb kirikukalendrist ja tähistab apostel Pauluse muutumise päeva. Paulus oli tugev kristliku kiriku vastane. Pauluse muutumine saab alguse teel Damaskusesse, kuhu ta saadeti kristlasi vahistama. Teda tabab eriline nägemus Jeesusest ja temast saab veendunud kristlane.