Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Kirikukalender / 25. jaanuar – püha apostel Pauluse pöördumispäev

25. jaanuar – püha apostel Pauluse pöördumispäev

Prindi see artikkel
25. jaanuar 2020

PaulusePoordumineApostel püha Paulus on 1. sajandil elanud Jeesuse järgijatest üks tuntumaid. Ta sündis Tarsoses, arvatavasti 3. aastal ja sai endale nimeks Saulus. 14-aastaselt õppis ta variserist rabi Gamalieli juures juutide seadust, kuid traditsiooni kohaselt ka praktilist telkide tegemist. Tarsoses sündinuna oli Paulus automaatselt Rooma kodanik ning ta oskas peale aramea keele ka kreeka keelt.

Saulus oli kristlaste tulihingeline tagakiusaja, kes uskus tõsimeelselt, et uus usk on vastumeelt Jumalale, keda tema kummardab. Ta oli ka esimese kristliku märtri Stefanuse kividega surnuksloopimise tunnistajaks. Kui ta reisis Damaskusesse ülesandega hävitada sealne kristlaste kogudus, lõi ere valgus ta teel pimedaks ja ta kukkus hobuse seljast maha. Jeesuse hääl ütles: “Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” Pimestava arusaamisega mõistis Paulus, et ta meel oli olnud tõele suletud. Sauluse kaaslased viisid pimedaksjäänud Pauluse Damaskusesse. Seal külastas teda Ananias, kes käte pealepanemisega andis talle nägemise tagasi. Saulus lasi ennast ristida ja tema nimeks sai Paulus.

Pärast pöördumist veetis Paulus kolm aastat üksildases palves ning hakkas siis jutlustama Damaskuses, kus tal tekkis palju vaenlasi. Ta põgenes Jeruusalemma, kus kohtus teiste apostlitega, kuid ka seal lõppes jutlustamine põgenemisega.

Ta tegi kolm misjonireisi läbi kogu Väike-Aasia ja Kreeka. Esimese reisi tegi Paulus Küprosele (45-49) ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad. Ka kristlikud juudid Jeruusalemmas, eriti Peetrus, ei nõustunud Paulusega. Teisel misjonireisil (51-54) juhatas unenägu ta Filippi linna ja seega toodi Uus Testament esmakordselt Euroopasse. Ateenas pidas Paulus kuulsa jutluse “Tundmatust Jumalast” ning veetis seejärel poolteist aastat Korintoses. Pärast Efesose külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. Kolmas reis viis ta esmalt läbi Väike-Aasia ning kaks aastat viibis ta Efesoses. Läbi Ahhaia, Makedoonia ja Miletose reisis ta Jeruusalemma, kus roomlased pidid ta vangistama, et teda vihaste juutide eest kaitsta. Oodanud kaks aastat kohtuotsust, kasutas ta Rooma kodaniku õigust pöörduda keisri kohtu poole.

Reisil (61. aastal) hukkus Malta rannikul ta laev, teda hammustas rästik (mürk ei teinud talle midagi). Roomas paigutati ta koduaresti, kuid teda võis külastada ja ta võis kirju kirjutada. Paulus langes keiser Nero tagakiusamiste ohvriks ja ta hukati Rooma müüride taga (raiuti mõõgaga pea maha) arvatavasti 66. aastal. Pauluse põrm on San Paolo fuori le Mura basiilikas.

Pauluse kirjad õhutasid noori kogudusi ühinema üheks kirikuks. Need on esimesed kirjalikud dokumendid kristlusest.

Kaitseb telgivalmistajaid, sadulseppi, misjonäre.

Atribuudid: mõõk, raamat

Pauluse pöördumispäeva hakati tähistama 8. sajandil Gallias.

Allikas: www.neitsimaarja.ee, mis viitab järgmistele allikatele: Õde Wendy “Pühakute raamat”; George Ferguson “Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis”; “Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid”. Koostanud Kristi Tarand.