Vjatšeslav Molotov

7. Nõukogude kongressi avamine suure pidulikkusega.

“Väikeriikidel ei ole karta kallaletungi”.

Moskvast, 28. jaan. Kremli suures palees avati esmaspäeval Nõukogude Liidu 7. kongress 1974 delegaadi juuresolekul. Stalin, Kalinin, Molotov, Voroschilov ja teiste erakonna ja valitsusjuhtide ilmumist tervitati kiiduavaldustega. Eriti suurt au avaldati Stalinile. Kongressi esimeheks valiti Kalinin.

Avasõnas tuletas Kalinin meele Kuibõschevi, kelle isikus Nõukogude võim on kaotanud suure riigitegelase ja erakond suure organisaatori ning võitleja. Sama ränk kaotus oli Nõukogudele Kirovi tapmine. Kalinini ettepanekul kongress austas Kirovi ja Kuibõschevi mälestust püstitõusmisega.

Suure aruandega Nõukogude Liidu valitsuse tegevusest esines rahvakomissaride nõukogu esimees Molotov, tähendades Nõukogude sisemiste saavutuste kohta, et sotsialistlik kord on saanud valitsevaks kogu Nõukogude Vene rahvamajanduses. Ligi 4/5 talupoegadest on asutunud kolhoosidesse. Maa rõhuv enamus võtab juba otseselt osa sotsialistlikust ülesehitusest. Peatudes Nõukogude Liidu suhetel kapitalistlikkude maadega, ütles Molotov, et sõjahädaoht on suurenenud, ja et juba avalikult on kõnelema hakatud uuest maadevõitmise sõjast. Mõned riigid on alanud koguni aktiivset tegevust. Näiteks Jaapan on okupeerinud Mandschuria ja talitab suure Hiina rahva kodus, nagu omas. Ka Saksamaa olevat astunud Rahvasteliidust välja selleks, et vabastada endale käsi sõja ettevalmistamiseks. Molotovi sõnade järgi otsene sõjaoht on suurenenud ka Nõukogude Liidule. Edasi peatus Molotov üksikasjalikult Nõukogude Liidu poolt algatatud mittekallaletungi lepingu juures. Kõneleja rõhutas, et väikeriikidel ei olevat karta mingit hädaohtu Nõukogude Venemaa poolt. Rahvasteliidu kohta tähendas Molotov, et see asutis, vaatamata mõningatele puudustele, suudab siiski teha kasulikku tööd.

Molotov toonitas Nõukogude Liidu politika sõbralikkust Leedu, Läti, Eesti ja Soome suhtes.

Ta ütles, et Nõukogude valitsus on erideklaratsiooniga tunnistanud nende maade puutumatust ja täielikku majanduslikku ja politilist iseseisvust. Kahjuks ei võidavat jätta märkimata tõsiasja, et Poola ja Saksamaa on keeldunud osa võtmast sellest asjast.

Puudutades veel vahekordi teiste riikidega, seadis Molotov suhete parema arenemise eeskujuks Nõukogude suhteid Türgimaaga. Suhete kohta Poolaga ütles Molotov: Meie oleme küllalt selgesti ilmutanud oma püüdeid suhete edasiarendamiseks Nõukogude Liidu ja Poola vahel, kuid meie ei saa ütelda, et me võiksime rahul olla saavutatud tulemustega. Saksamaa kohta Molotov ütles, et viimasel ajal on tekkinud tõsiseid raskusi. Kõneleja tsiteeris muuseas Hitleri raamatut “Minu võitlus”, kus öeldakse, et “kui meie, rahvussotsialistid, kõneleme uutest maadest Euroopas, siis võib esmajoones ainult mõelda Venemaad ja temale alluvaid piiririike.” Molotov oletas, et see seletus jääb maksma.

Avaldatud: Postimees 29.01.1935, lk 3

Sellest, miks “Uus Eesti” avaldab “Postimeest”, loe siit.