Uus Eesti

Teema: Ajalugu, Postimees 1935

Postimees 31.01.1935: Eesti kohtute ajalooline päev.

Uued kriminaalseadused hakkavad maksma homme. Kohtutele uued nimed.

Eesti kohtu ajaloos kujuneb 1. veebruar 1935 ajalooliseks päevaks. Eesti kohtud senise 16-aastase tegevuse kestel kasutasid suurel määral vene ajast päritud seadusi. Homsest peale aga hakkavad maksma kriminaal alal Eesti omad seadused ja kohtuasutused saavad endale uued nimetused.

Senised rahukogud homsest peale nimetatakse

ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks, kuna aga rahukohtunikud omandavad jaoskonna kohtuniku nimetuse. Peale selle kaob ringkonnakohtutel liitnimetus. Senise Tartu-Võru rahukogu asemel kannab sama kohus Tartu ringkonnakohtu, Tallinna-Haapsalu rahukogu Tallinna ringkonnakohtu, Rakvere-Paide rahukogu Rakvere ringkonnakohtu ja Viljandi-Pärnu rahukogu Viljandi ringkonnakohtu nimetust. Vastavalt rahukogude ümbernimetamisele omandavad uue nimetuse ka rahukogude juures asuvad prokurörid ja nende abid.

Omal ajal arvati, et uute seaduste maksmahakkamisega ühel ajal tuleb kohtunikkudele ka

talaar.

Kuid esialgu ei ole veel talaariküsimus praktilist lahendamist leidnud. Arvatavasti tulevad talaarid alles 1. märtsiks.

Kuna uute kriminaalseaduste rakendamisel võib tekkida arusaamatusi, siis korraldati kohtutegelastele möödunud kuul instrueerimise koosolekuid. Tartu kohtutegelastele korraldas vastavaid loenguid porf. K.Saarmann.

Esialgu kohtud peavad silmas pidama ka vanu kriminaalseadustikke, sest uue seaduse põhjul määratavat karistust kergendatakse, kui süüteo kordasaatmise ajal maksva vana seaduse järgi karistus uue seadusega võrreldes oli kergem. Nii ei saa vanadest seadustest täiel määral loobuda enne, kui on kohtuasutustest läbi käinud kõik enne 1. veebruari 1935.a. toime pandud süüteod.

Süütegude nimetamistes

on tehtud kindlat vahet – süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena surmanuhtluse või sunnitöö, nimetatakse raskeks kuriteoks. Süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena vangimaja, nimetatakse kuriteoks ja süütegu, mille eest seadus määrab raskema karistusena aresti või rahatrahvi, nimetatakse üleastumiseks.

Tartu ringkonnakohtus on

esimene kohtuistung uute seaduste maksvuse ajal

juba homme, 1. veebruaril. Uute seaduste tegelikku ellu esimesteks rakendajateks on ringkonnakohtu liikmed Maim ja Rõzhov ning kohtu-uurija Paal, kuna prokuröriks on Hallik. Arutusele tulevad süüdistusaktid on koostatud vanade seaduste järgi. Kohus otsuse tegemisel aga läheb üle uue kriminaalseaduse paragrahvidele.

Avaldatud: Postimees 31.01.1935, lk 3

Sellest, miks “Uus Eesti” avaldab “Postimeest”, loe siit.


Artikli aadress: http://uuseesti.ee/27201

© 2009 Uus Eesti. Kõik õigused kaitstud.