Täna, 2. veebruar on küünlapäev, mil vanarahval oli tavaks öelda, et sel päeval lüüakse talve süda lõhki ja kõrred hakkavad lund pelgama. 

Küünlapäeva ilma seostati suvise ilma ja viljasaagiga. Usuti, et selge küünlapäev toob ilusa suve, sajune küünlapäev aga vihmase suve. 

Küünlapäev oli esimene suurem naistepüha, mil naised käisid külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Joodi naistepuna, mis on tuntud ka küünlapunana. Jook pidi andma punased põsed. Õhetavat nägu peeti tervise ja ilu sümboliks. 

Toitudest toodi lauale tangupuder ja sealiha. Valmistati ka küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Elaval tulel usuti olevat suur mõju inimestele, taimedele ja loomadele.

Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. 

Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani.