Teisipäeval, 9. veebruaril kell 13 avavad Tartu Ülikool ja Poola saatkond TÜ Iuridicumis mälestustahvli Tartu ülikooli vilistlasele, hilisemale Poola Vabariigi presidendile Władysław Raczkiewiczile. Sellega tähistatakse Władysław Raczkiewiczi 125. sünniaastapäeva.

Kell 14 algab Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis teemakohane konverents. Ettekannetega esinevad Poola Veteranide ja Represseeritute Ameti juhataja Janusz Krupski, dr. Sławomir Lukasiewicz Poola Rahvusliku Mälu Instituudist, Toomas Hiio Eesti sõjamuuseumist ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsi juhib Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.

Ettekanded käsitlevad Władysław Raczkewiczi õpinguid Tartu ülikoolis, poola tudengeid Tartu ülikoolis Tsaari-Venemaa rahvuspoliitika taustal, Władysław Raczkiewiczi tegevust Poola presidendina eksiilis ja Teise maailmasõja ajal moodustatud eksiilvalitsusi rahvusvahelise õiguse kontekstis. Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum.

Koostöös Eesti Ajalooarhiiviga on muuseumis avatud ka väike näitus, kus esitletakse materjale, mis on seotud Władyslaw Raczkiewiczi õppimisega Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

Władysław Raczkiewicz sündis 28. jaanuaril 1885. aastal Gruusias Kutaisis kohtuniku pojana. Ta õppis 1904.–1908. aastal Peterburi ja 1909.–1911. aastal Tartu ülikoolis, kus lõpetas õigusteaduskonna. Seejärel oli ta mõnda aega kohtunik Minskis. I maailmasõja ajal, 1914.–1917. aastal teenis ta ohvitserina Vene armees ja oli 1917. aastal Poola Sõjaväelaste Ülemkomitee loojate seas. 1918.–1920. aastal võitles Raczkiewicz Poola armee ridades bolševike vastu. Aastatel 1921, 1925–1926 ja 1935–1936 oli ta Poola siseminister ning 1930.–1935. aastani Poola Senati marssal. 1921.–1924. aastal oli ta Nowogródeki, 1926.–1930. aastal Vilno (Vilniuse) ja 1936.–1939. aastal Pommerimaa vojevood. Pärast seda, kui Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola okupeerisid ja president Ignacy Mościcki tagasi astus, nimetati ta 30. septembril 1939 Poola presidendiks. Sellele ametikohale jäi ta oma surmani 6. juunil 1947. aastal.

Allikas: Tartu Ülikooli 05.02.2010 pressiteade