Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Filmikunst / Imbi Paju film “Soome lahe õed” esilinastub Stockholmis

Imbi Paju film “Soome lahe õed” esilinastub Stockholmis

Prindi see artikkel
9. veebruar 2010

Kaader filmist

Kaader filmist

Teisipäeval, 9. veebruaril kell 18.30 toimub 2009. aastal valminud Eesti-Soome ajaloolis-psühholoogilise dokumentaalfilmi “Soome lahe õed” (60 min., režissöör Imbi Paju) avalik esilinastus Stockholmis Soome Instituudis (Finlandsinstitutet, Snickarbacken 2-4).

Esilinastus Rootsis toimub Eesti Instituudi ja Soome Instituudi vahelise koostööna.

Esinevad režissöör Imbi Paju ja filmi üks tegelastest ÜRO eriesindaja kriisipiirkondades Elisabeth Rehn. Sõna saab ka Rootsi Raadio kultuuritoimetaja ja kirjanik, pagulastaustaga Maarja Talgre, kes teeb filmiga seoses Rootsi raadiole saate.

Möödunud aasta lõpus esilinastus film Helsingis, Tallinnas, Brüsselis ja Torontos.

Filmi treiler: www.youtube.com/watch?v=fwdLSde8h00

Film “Soome lahe õed” räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (lotade) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.

Filmi valmimise aasta 2009 oli tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti – hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu – sõlmimisest. Seitsekümmend üks aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.

Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Filmikaadritelt näeme totalitarismi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool – see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.

Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar Soome minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas.

Režissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi “Tõrjutud mälestused” (Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes ja selle aasta jaanuaris ka Eestis Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik „Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi“.

Allikas: Eesti Instituudi 08.02.2010 pressiteade