Foto: www.ecofriend.org

Läänemeremaade liidrid kogunevad kolmapäeval Helsingisse tippkohtumisele, mille peateemaks on maailma ühe enim saastatud mere päästmine.

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul on Läänemeri nii saastunud, et lapseootel naised ei tohiks sealt püütud kala süüa. Teadlaste hinnangul on suur osa mereelustikust hävinud. Kui saja aasta eest elas Läänemeres umbes 100.000 hallhüljest, siis 1980. aastateks oli nende populatsioon kahanenud küttimise ja emasloomi viljatuks muutva saaste tõttu 2000-3000-le.

Kohtumisest võtavad osa Vene, Eesti, Taani ja Norra peaminister, Läti ja Leedu president ning Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. Tippkohtumise korraldavad Soome president Tarja Halonen, peaminister Matti Vanhanen ja sihtasutus Läänemere Tegevusgrupp (BSAG).

Keskkonnakaitsjad on pettunud, et ei Saksamaa ega Poola pole kohtumisel esindatud kõrgeimal tasemel ning kutsuvad kohalesaabujaid juba varem kokku lepitud plaane kiiresti ellu viima.

“Me teame täpselt, mida tuleb teha,” ütles Maailma Loodusfondi (WWF) Soome merendusprogrammi juht Sampsa Vilhunen. “Kõigepealt tuleb hakata ellu viima seda, milles on juba kokku lepitud. Seejärel võib anda hinnangu, kas see on piisav või ei.”

Helsingi kohtumise korraldajate sõnul on eri firmad, sihtasutused ja üksikisikud tulnud välja juba enam kui 130 konkreetse lubadusega Läänemere päästmiseks. Ettevõtted on lubanud uuendusi toitainete reoveest ümbertöötlemises ning tehnoloogiat parandamaks laevadevahelist kommunikatsiooni. Kohalikud omavalitsused kavatsevad omalt poolt panustada keskkonna-alase turvalisuse parandamisse.

Läänemere ümber elab umbes 90 miljonit inimest. Peamised merd ohustavad probleemid, mis vajavad lahendamist, on eutrofeerumine ehk veekogu toitelisuse tõus, ülepüük ja kasvav laevaliiklus.

Greenpeace’i hinnangul kulub madalal ja poolsuletud Läänemerel teiste suurte veekogudega võrreldes kahjulikest ainetest vabanemiseks kauem aega ning see on suurendanud toksiliste ainete kontsentratsiooni kalades.

Soome keskkonnainstituudi mereuurimiskeskuse juhi Mari Wallsi sõnul on tegutsemisvõimalusi aga palju ning jätkusuutlik tööstuslik areng võiks Läänemerd kaitsta.

“Läänemerel on jätkusuutliku keskkonnatehnoloogia väljaarendamise seisukohalt palju pakkuda,” ütles Walls, tuues näiteks võimaluse kasutada eutrofeerumise tagajärjel vohama hakkavaid vetikaid biodiislikütuse valmistamiseks.

Helsingi Komisjoni (HELCOM) kaudu teevad Läänemere elukeskkonna kaitsmiseks koostööd Euroopa Liit ja üheksa Läänemere äärset riiki: Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa. Kriitikute sõnul on HELCOM-i head algatused aga aeglased ellu rakenduma ning grupi tegevusplaan, mis on suunatud Läänemere seisundi olulisele parandamisele aastaks 2021, venib.

“Käegakatsutavaid tulemusi napib. Me ei näe reaalseid samme Läänemere strateegiaga välja käidud eesmärkide elluviimisel,” ütles Greenpeace’i aktivist Jan Isakson.