Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2009. aasta neljandas kvartalis 12.259 krooni, 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes langes see 6,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. 2009. aasta esimeses kvartalis oli langus 1,5 protsenti, teises kvartalis 4,4 protsenti ja kolmandas kvartalis 5,9 protsenti.

Brutotunnipalk oli mullu neljandas kvartalis 74,25 krooni, see langes aastases võrdluses 6,7 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes neljandas kvartalis 4,6 protsenti. 2009. aasta esimeses, teises ja kolmandas kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5, 4,1 ja 4,9 protsenti.

Detsembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,5 protsenti vähem kui 2008. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis mullu neljandas kvartalis 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal 2,9 protsenti ja kinnisvaraalases tegevuses 1,7 protsenti.

Brutokuupalk langes kõige enam avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kukkudes seal 15,9 protsenti.

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel juba mainitud tegevusalal. Kinnisvaraalases tegevuses kerkis see 6,6 ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal 2,1 protsenti. Brutotunnipalk langes kõige enam ehituses, kukkudes seal 13,8 protsenti.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 12.226, novembris 11.891 ja detsembris 12.662 krooni.

2009. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16.730 krooni ja tunnis 109,05 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,9 ja 6,7 protsenti 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahel tegevusalal – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal 5,1 protsenti ja kinnisvaraalases tegevuses 2,6 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta langes 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige enam avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kukkudes seal 14,6 protsenti.

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes samadel kahel tegevusalal – kinnisvaraalases tegevuses 5,1 protsenti ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal 3,5 protsenti.

Keskmine tööjõukulu tunnis langes kõige enam avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal, kukkudes seal 13,9 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11.263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest.

Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Allikas: BNS, 25.02.2010