Täna, 2. märtsi pärastlõunal kuulutati Rahvusooper Estonia teatrisaalis pidulikult välja Eesti Rahvusballett. 2008. aastal 90aastaseks saanud Estonia ballett annab uue egiidi all esimese esietenduse juba ülehomme, 4. märtsil, kui lavale jõuab märgilise tähendusega lavastus – Leo Delibesi “Coppélia”.

Just “Coppélia” oli 1922. aastal esimene täispikk ballett teatri tantsutrupi repertuaaris. Praeguse lavastuse toob Estonias välja inglise koreograaf Ronald Hynd ja etenduse muusikaline juht on Mihhail Gerts.

Rahvusooperi balletijuhi Toomas Eduri sõnul annab rahvusballetina tegutsemine 61-liikmelisele trupile võimaluse iseseisvamaks tegutsemiseks ja suuremaks otsustusvabaduseks, aga paneb ka suure vastutuse. „Minu ja Age Oksa naasmine Eestisse ja muutused balleti juhtkonnas on suunanud balletimaailma pilgud meie trupile. Koos teravdatud tähelepanuga langeb kõigi õlule suur vastutus pakkuda rahvusvaheliselt kõrgetasemelist tantsukunsti. Panustan trupi tugevusse, huvitavasse repertuaari ja soovin, et tantsijad seostaksid oma arengu ja karjääri just meie trupiga. Avarama tegutsemisvabaduse tulevikus tagavad rahvusballeti oma eelarve ja sponsorid“, lisas Edur.

Täna allkirjastati leping Eesti Rahvusballeti peatoetaja ERGOga. ERGO Kindlustuse juhatuse liige Marek Začek ütles, et ehkki pealtnäha on kindlustusäri ja balletitants väga erinevad, on neil siiski olemas ühisosa – traditsioonid. „Kindlustamise mõte on säilitada kõike kaunist ja toredat ning tagada traditsioonide jätkuvus äris, perekonnas ja ühiskonnas tervikuna. Balletikunsti mõte on pakkuda silmailu, emotsioone ning arendada edasi aastasadu tagasi alguse saanud traditsioone, millega kaasnevate kogemusteta ei saa sündida ei kunst ega jätkusuutlik äritegevus. Eesti Rahvusballett esindab ligi sajandipikkust tantsutraditsiooni ja ERGO 19. sajandil Saksamaal alanud kindlustustraditsiooni. Seega on kogemusterikkus meie ühisosa. ERGO annab oma panuse rahvusliku kõrgkultuuri hoidmisse ja arendamisse, et oleks kindlustatud elu kaunimaks muutvad balletielamused“, ütles Začek.

Esimestest tantsukatsetustest rahvusballetini

Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused.

Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922. aastal — 28. septembril esietendus Delibes’i „Coppélia”, lavastas Viktorina Krieger (Kriger) Moskva Suurest Teatrist, kes tantsis ühtlasi ka peaosa.

1926 asutas Rahel Olbrei Estonias püsiva tantsutrupi. Olbrei juhtis Estonia balletitruppi kuni 1944. aastani. Ta oli õppinud klassikalist balletti Sessy Smironina- Sevuni ja Eugenia Litvinova juures ning täiendanud end moderntantsu alal Saksamaal Mary Wigmani ja Rudolf Labani juures. Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt.

Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu.

1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973).

XX sajandi teise poole Estonia balletti on sageli nimetatud Mai Murdmaa (juhtis Estonia balleti 1974 —2001) autoriteatriks. Murdmaa pööras oma ballettides põhitähelepanu filosoofilis-eksistentsialistlikele teemadele ja tema koroegraafia lähtus sageli XX sajandi muusikast, sh eesti heliloojate loomingust, lavale tulid Murdmaa koreograafiaga Tambergi „Ballettsümfoonia” ja „Joanna tentata”, Singi „Surma ja sünni laulud”, Pärdi muusikaga „Kirgastumine” ja „Kuritöö ja karistus”, Sumera „Anselmi lugu”, Tormise „Eesti ballaadid” jmt, aga ka „Naine” Berio muusikale, Prokofjevi „Kadunud poeg”, Raveli „Daphnis ja Chloë”, Bartóki „Võlumandariin”, Gershwini „Ameeriklane Pariisis”, Barberi „Medeia”, Stravinski „Tulilind” jmt. Murdmaa mitmekesine ja stiililt eriilmeline looming kasvatas Estonia trupi liikmeist mitmekülgsed tantsijaisiksused, kelles ühildusid head füüsilised võimed ja suur sugestiivne näitlejameisterlikkus.

Aastail 2001— 2009 oli RO Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm, alates sügisest 2009 juhib RO Estonia balletti Toomas Edur, nad mõlemad on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud tantsijad.

Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir, Juta Lehiste, Tamara Soone, Larissa Kaur, Jüri Lass, Tiit Härm, Vjatšeslav Maimussov, Jānis Garancis, Jevgeni Neff, Aleksandr Basihhin, Elita Erkina, Irina Fomina-Härm, Inge Arro, Saima Kranig, Olga Tšitšerova, Tatjana Laid, Kaie Kõrb, Tatjana Voronina, Larissa Sintsova, Juri Jekimov, Viesturs Jansons, Meelis Pakri, Toomas Rätsep, Inna Sõrmus, Age Oks, Toomas Edur, Igor Vassin, Stanislav Jermakov, Priit Kripson, Linnar Looris, Viktor Fedortšenko, Eve Andre, Marina Chirkova, Marika Muiste, Galina Lauš, Luana Georg, Heidi Kopti, Olga Rjabikova, Olga Malinovskaja, Vladimir Arhangelski, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Aleksandr Prigorovski, Maksim Tšukarjov, Artjom Maksakov jpt. Viimase kümne aastaga on esile tõusnud noored andekad koroegraafid Marina Kesler ja Oksana Titova, kelle tööd on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust.

Estonia balletitrupp on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal.

2010. aastal on trupi repertuaaris “Coppelia” (koreograaf Ronald Hynd), “Kolm musketäri” (koreograaf David Nixon), “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” (koreograaf Gyula Harangozó), “Luikede järv”, “Romeo ja Julia”, “Pelléas ja Mélisande” (koreograaf Tiit Härm), “Metshaldjas” (La Sylphide, lavastaja Frank Andersen), “Enne öö saabumist” (koreograaf Nils Christe) ja “Teine sümfoonia” (koreograaf Uwe Scholz). Rahvusvahelise tantsupäeva puhul antakse 29. ja 30. aprillil suur galakontsert ning detsembris jõuab vaatajateni “Pähklipureja” (koreograaf Ben Stevenson).

ERGO Kindlustuse AS on Eesti juhtivaid kahjukindlustusseltse, kes pakub vara kindlustamise terviklahendust nii eraisikutele kui ettevõtetele. ERGO teenindab Eestis 150.000 klienti, olles kahjukindlustusturul suuruselt teine selts. ERGO Kindlustus kuulub ERGO Kindlustusgruppi, mis teenindab ligi 40 miljonit klienti enam kui 30 riigis. ERGO Kindlustusgrupi enamusaktsionär on maailma juhtivaid edasikindlustuskontserne Munich Re.

Allikas: Rahvusooperi Estonia 02.03.2010 pressiteade