Rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel kujunes 2009. aastal Eesti valitsussektori tekkepõhiseks eelarvepuudujäägiks ca 3,7 miljardit krooni. Praeguse hinnangu kohaselt oli 2009. aasta puudujäägi suurus ligikaudu 1,7 protsenti SKP-st, mis on tunduvalt väiksem Maastrichti kriteeriumi 3 protsendi piirist.

Valitsussektori eelarvepuudujääk hakkas vähenema 2009. aasta teisest poolest. Detsembrikuuga suutis pea kogu valitsussektor endale aastalõpu eesmärgiks seatud eelarvepositsiooni eesmärke ületada. Oluline osa defitsiidi vähendamisel oli valitsuse poolt aasta jooksul otsustatud riigieelarve lisameetmetel, aga ka paljude kohalike omavalitsuste, riigi sihtasutuste ning avalik-õiguslike institutsioonide sihipärasel tegevusel.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on eelarvedefitsiidi ohjamise taga rahandusministeeriumi pidev töö riskide kaardistamisel ja maandamisel. „Nii hea tulemus ei ole aga lihtsalt valitsuse, valitsussektori või ühe ministeeriumi, vaid kogu ühiskonna pingutuste vili. Eesti on rasketes oludes näidanud taas väga head koostöövõimet ning see torkab ka rahvusvahelistes võrdlustes silma,“ ütles Ligi.

Samas ei ole rahandusministri sõnul eelarvedefitsiidi ohjamine 2009. aastal riigi rahanduspoliitika lõppeesmärk. „Kuigi 1,7 protsenti SKP-st on Euroopa Liidu kõige paremaid näitajaid, on see siiski puudujääk. Avaliku sektori kulud ületavad endiselt tulusid ning selline olukord ei saa jätkuda kaua,” sõnas Ligi. „Eelarve ülejääk tuleb lähiaastatel taastada.”

Maastrichti inflatsioonikriteeriumist jäi Eesti inflatsioon madalamaks novembris ning selline olukord jätkub ka käesoleval ning tuleval aastal. Maastrichti kriteeriume valitsussektori võla ning valuutakursi osas on Eesti täitnud alates euroala loomisest.

Tegemist on rahandusministeeriumi hinnanguga valitsussektori defitsiidile 2009. aastal, mis põhineb riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel. Lõplikud andmed, mille baasilt arvestatakse ka Maastrichti kriteeriumide ametlikku täitmist, avaldab statistikaamet 26. märtsil.

2009. aasta valitsussektori tekkepõhise eelarvepositsiooni mõju järgnevatele aastatele analüüsib rahandusministeerium järgmiseks majandusprognoosiks. Kevadine majandusprognoos, mille alusel koostab valitsus riigi eelarvestrateegia aastateks 2011-2014, valmib tavapäraselt aprilli alguseks.

Allikas: Rahandusministeeriumi 04.03.2010 pressiteade