Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Usk ja vaimsus / Eesti kirikulugu / Peterburi Jaani kiriku tornikiiver tõsteti paigale

Peterburi Jaani kiriku tornikiiver tõsteti paigale

Prindi see artikkel
7. märts 2010

PeterburiJaaniKirik070310Pühapäeval, 7. märtsil jõudis lõpule Peterburi Jaani kiriku taastamise I etapp.

Tänu tuulevaiksele ja päikesepaistelisele ilmale õnnestus pühapäevasele päevale planeeritud tornikiivri tõstmine Jaani kiriku torni ettevalmistatud alusele ilma komplikatsioonideta. Nüüdseks 38 meetri kõrguse kiriku torni tippu tõsteti 6,5 tonni kaaluv, kullatud ristiga tornikiiver. Selle tulemusena on Jaani kirik pärast 80-aastast pausi tagasi saanud oma esialgse välisilme.

Kiriku torni tipus olev rist, mis valmis Peterburi ja Leningradi kõrgkoolides õppinud eestlaste annetuste toel, pühistesti päev varem Jaani kiriku siseruumides. Ristialusesse munasse asetati ilmastikukindel kapsel koos 137 annetaja nimega, ajalehe Peterburi Teataja number, ajaleht Eesti kirik, ning Peterburi Jaani kiriku koguduse ja Eesti Kontserdi vahelise halduslepingu koopia.

Läbirääkimised Peterburi Jaani kiriku taastamise II etapi suhtes on tänaseks jõudnud lõpusirgele ning taastatud kiriku avamine on planeeritud 2011. aasta Vabariigi aastapäevaks.

Lisainfot Peterburi Jaani kiriku kohta

Kiriku rajamise ajalugu:

1842 – Eesti Jaani koguduse loomine Peterburis

1844 – Jaani koguduse kooli asutamine. Kooli rajamine oli tähtis rahvusliku enesetunnetuse säilitamise seisukohalt, sest sellega tekkis eestlaste lastel võimalus õppida emakeelt.

1858 – Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga korraldab konkursi parima projekti saamiseks.

Kirikuhoone projekteerisid Karl Z. von Schafhausen ja Harald J. Bosse.

Kiriku ehitamiseks korraldati üleeestiline korjandus ning oma panuse andis kiriku asutamisse ka Vene riik – tsaar Aleksander II eraldas rahandusministri ettepanekul 55.000 rubla hoone ehitamiseks. Kiriku ehitamist hakkas korraldama pastor Cornelius Laaland. Kogudus ostis kiriku jaoks krundi Neeva, Krjukovi kanali, Moika ja Fontanka vahelisele saarele.

24. juuni 1859 Nurgakivi panek Jaani Kirikuhoone ehituseks

27. november 1860 – Kirikuhoone pidulik sisseõnnistamine.

Neoromaani stiilis kirikul oli 18-süllane kullatud ristiga torn, esinduslik paraadtrepp, altar, kantsel, kooripealne, orel ja kaks suurt kullatud kroonlühtrit. Kirikus oli 800 istekohta, üldse mahutas see aga 2000 inimest.

Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik.

1880-1901, so 21 aastat oli Jaani koguduse pastoriks rahvaluule- ja keeleteadlane, üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. Hurda järglaseks Jaani koguduse pastori kohal sai Rudolf Kallas (töötas kuni 1913), samuti tuntud rahvuslik tegelane.

1884-1906 – Peterburi Jaani kiriku hingekirja kuuluvate inimeste arv kahekordistus, st suurenes 22.000-ni.

1930 – Lensoveti korraldusel keelatakse jumalateenistused ja alagb hoone ümberehitus.

Kiriku taasavamise ajalugu

1994 – Alustas tegevust eesti luterlik kogudus Peterburis

1995 – Peterburi Eesti Evangeelse Luterliku Jaani koguduse registreerimine.

1996 – Pöördumine Peterburi kuberneri poole kirjaliku palvega tagastada kirik ja tema juurde kuuluvad hooned.

1997 – Jaani kiriku hoone antakse kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks.

Alates sellest ajast on ette valmistatud kiriku taastamisprotsessi.

1999 – Pöördumine EV peaministri poole kirikuhoone taastamiseks ja eskiisprojekti rahastamiseks. Jaani Kiriku heategevusfondi asutamine.

2001-2004 — Jaani kirikus toimuvad regulaarselt jumalateenistused, pühapäevakool, kontserdid, näitused.

2004 — EV Kultuuriministeeriumi juures alustab tööd Jaani kiriku projekteerimis- ja renoveerimistööde infovahetuse komisjon.

2008 — Ehitusprojekti valmimine ja ehituse töövõtulepingu sõlmimine RE Eesti Kontserdi ja Facio Ehituse ASi vahel.

Kiriku rekonstrueerimne:

Projekteerija: НИИ Спецпроектреставрация

Ehituse peatöövõtja: Facio Ehituse AS

Alltöövõtja: АРМО Группа инженерных компаний

Rekonstrueerimistööde I etapp

Periood: 12.03.2009- märts 2010

Teostatavad tööd: algse arhitektuuri taastamine (trepikoja ja vahelagede lammutamine, akna-avade taastamine, paraadtrepi ehitamine ning torni taastamine), uue katuse paigaldamine, fassaadi restauteerimine.

Rekonstrueerimistööde II etapp

Periood: 2010 – veebruar 2011

Teostatavad tööd: sisetööd ja oreli ehitus

Allikas: Kultuuriministeeriumi 07.03.2010 pressiteade