Statistikaameti andmetel vähenes SKP 2009. aastal 14,1 protsenti. Neljandas kvartalis pidurdus majanduse aastane langus 9,5 protsendini ning kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas sesoonselt korrigeeritult 2,5 protsenti. 2010. aastal on oodata aastase langustempo stabiilset vähenemist ning majanduskasvu taastumist aastases arvestuses selle aasta teises pooles. Peamiseks majanduse kasvuveduriks on eksport.

Neljandas kvartalis elanike kindlustunne küll paranes, kuid tarbiti jätkuvalt vähem kui sissetulekud seda oleks võimaldanud. Hinnalanguste tõttu vähenes reaalne eratarbimine aastases võrdluses 17 protsenti, mis on prognoositust veidi vähem. Eelnevate kvartalitega võrreldes tarbitakse jätkuvalt vähem toidukaupu ja alkoholi, isikliku auto kasutamine asendatakse üha sagedamini ühistranspordiga.

Nii ettevõtete kui valitsemissektori investeeringute langustempo aasta lõpus ei vähenenud. Sisemajanduse nõudluse langus neljandas kvartalis aeglustus, mis oli osalt tingitud aktsiisikaupade aktiivsest soetamisest enne aasta alguse aktsiisitõuse. Selgelt positiivsed muutused olid aasta lõpus aga tänu pikalt jätkunud hinnalangusele eluruumide soetamise osas.

Möödunud aasta lõpus hakkas mõnevõrra aastases võrdluses pidurduma ekspordi langus. Pidurdumise taga on mõnevõrra kasvanud mahud osades harudes ning aastataguse madala võrdlusbaasi mõju. Ettevõtted on kahanenud nõudluse tingimustes oma kulusid oluliselt piiranud ja parandanud seeläbi konkurentsivõimet välisturgudel. Lisaks on peamistel eksporditurgudel kasvuväljavaated paranemas, mistõttu on ekspordisektor hakanud vähehaaval juurde saama uusi tellimusi ning juba käesoleva aasta alguses võib oodata väikest kasvu. Ekspordi kasv aastases võrdluses hakkab vedama ka majanduskasvu aasta teises pooles.

Ettevõtete lisandväärtuse langus aeglustus neljandas kvartalis 14 protsendini. Positiivselt mõjutas tulemusi tegevuskulude kärpimine, mis tõi kaasa kasumlikkuse paranemise vähenevate müügitulude tingimustes. Enim mõjutas paranemist töötlev tööstus, valdavalt ekspordile suunatud allharude arvelt ja seda suuresti nõrga võrdlusbaasi tõttu. Osaliselt pidurdus kasumlikkuse langus ka ekspordinõudluse suurenemise ja konkurentsivõime paranemise toel. Languse jätkumisse panustasid ehitus ning hulgi- ja jaekaubandus, kus jätkus siseturu nõrkusest tulenev müügitulu kiire langus ja kasumimarginaalide kahanemine.

Kevadise majandusprognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli alguses.

Allikas: Rahandusministeeriumi 11.03.2010 pressiteade