Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Eesti / Ilves: Eesti Kongress määras pikaks ajaks Eesti tuleviku

Ilves: Eesti Kongress määras pikaks ajaks Eesti tuleviku

Prindi see artikkel
13. märts 2010

THIlves5President Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli Eesti Kongress ainulaadne algatus, mis määras pikaks ajaks ära Eesti tuleviku.

Ilves ütles Eesti Kongressi 20. aastapäeva kontsert-aktusel peetud kõnes, et tavateadmises puudub Eesti Kongressil konkreetse otsuse ja teoga seotud murranguline üksiksündmus ning see on ilmselt ka üks põhjus, miks Eesti Kongressi tegevusest palju ei räägita.

Samas tõdes Ilves, et uurides tähelepanelikumalt kunagiste sündmuste siirdeid tänasesse päeva, võtavad Eesti Kongress ja laiemalt kogu Eesti Kodanike Komiteede liikumine meie poliitilises lähiminevikus sisse keskse koha, eriti kui mõtleme riigile lääne demokraatia ajaloo võtmes ja näeme riiki eelkõige kui kodanike kokkulepet.

“Kodanikualgatuse korras korrektselt ette valmistatud ja rahumeelselt läbi viidud valimised oli ainulaadne kodanikualgatus kogu maailmas, mis määras pikaks ajaks ära Eesti tuleviku,” sõnas riigipea. “Ainulaadne Eestis, sest me mõistsime, et vaid kodanike endi poolt loodud riik on legitiimne; ainulaadne maailmas, sest me ei leia teist riiki, mille taastasid tema kodanikud rahvaalgatuse korras.”

Ilvese hinnangul oli see ka üks põhjustest, miks sai Eesti võrreldes mõne teise Ida- ja Kesk-Euroopa riigiga suhteliselt hea algkiirenduse vajalikeks ümberkorraldusteks. “Rahva vaim oli valmis, iseseisvuse taastamise hetkeks oli Eesti kodaniku mina meis juba ärganud,” ütles ta.

Ilvese sõnul oli Eesti Komitee kaitsemehhanism, mis ei lasknud Eesti vabaks saamisel minna “pehmemat” teed pidi. “Piltlikult öeldes toimisid Eesti Kongress ja Eesti Komitee rahva-algatuslike järelevalveasutustena ülemnõukogu ja valitsuse üle, mille kohuseks oli teostada faktilist võimu anneksiooni tingimustes,” sõnas ta.

President avaldas kahetsust, et too vastuseis “miilab tänaseni”.

Ilves sõnas, et pöördelistel aegadel langetatud suured ja põhimõttelised otsused olid õiged. “Need on andnud meile Eesti, mis erinevalt kunagisest ideaalist ka kõigi raskuste kiuste demokraatlikuna ja vabana püsima jääb.”

Riigipea hinnangul tuleks lõpetada sõnasõda selle üle, milline inimene või rahvaliikumine mängis Eesti iseseisvuse taastamisel peamist rolli.

“Eesti iseseisvust ei taastanud kellegi kaval taktika, rahvajuhi geniaalsus, rahvaliikumise asendamatus või eksimatus. Me saime taas vabaks, sest eesti kodanikud ja nende ideaalidest tiivustust saanud kümned tuhanded mittekodanikud tahtsid võõra võimu alt vabaks saada,” ütles ta.

“Kuigi vahel õhkub ühiskonna mõnest osast iha ühe ja ainsa Pater Patriae järele, teeb meid riigi ja rahvana tugevaks just sellise puudumine,” sõnas riigipea.

Allikas: BNS, 13.03.2010