Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Uudised / Eesti / Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimub Eesti Koostöö Kogu seminar “Eesti inimvara”

Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimub Eesti Koostöö Kogu seminar “Eesti inimvara”

Prindi see artikkel
23. märts 2010

MarjuLauristinTäna, 23. märtsil toimub Tartu Ülikooli Narva Kolledžis Eesti Koostöö Kogu seminar „Eesti inimvara“, mis keskendub Eesti inimeste elukeskkonnale ning ühiskonna kvaliteedile.

Arutelul esinevad ettekannetega Eesti Inimarengu Aruande 2009 peatoimetaja ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin (fotol), majanduse peatüki toimetaja Erik Terk (Eesti Tuleviku-uurinute instituut), regionaalpoliitika peatüki toimetaja Rivo Noorkõiv (Geomedia) ning Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare.

„Majanduskriisiga teravnenud inimarengu probleemid on proovikiviks Eesti suutlikkusele senist arengurada kriitiliselt hinnata ning tõhu­salt vajalikke korrektiive teha,“ ütles EIA 2009 peatoimetaja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. „Vaja on määratleda, millist teed pidi liikudes saab Eesti parimal moel arendada oma inim­vara ja kindlustada sotsiaalse ning kultuurilise jät­kusuutlikkuse ka karmides majanduslikes ja poliiti­listes tõmbetuultes. Arutlegem siis selle üle, milline heaolu mudel Eestile sobib, mis tagab meie inimeste kõrge elukvaliteedi.“

Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls leiab, et Eesti Inimarengu Aruanne 2009 tähistab omamoodi 21. sajandi lõppevat aastakümmet. „Eesti on läbi teinud hämmastava arengu, mis on kantud eelkõige välistest arengu­eesmärkidest, et tagada meie majanduslik ja välispoliitiline julgeolek. Oleme saanud Euroopa Liidu ja NATO, Schengeni ja WTO liikmeks. Peagi ühineb Eesti OECD-ga, samuti on sündimas otsus Eesti ühinemiseks eurotsooniga, mille nimel 2009. aastal on pinguta­nud ilmselt igaüks meist. Kas uuel aastakümnel, kui on täitumas meie jaoks olulised välised arengueesmärgid, ei oleks aeg keskenduda meie sisemistele arengueesmärkidele, et tagada Eesti arenguvõime? See on poliitiliste valikute, kuid eelkõige ühiskonnas valitsevate hoiakute ja mõtteviisi küsimus.“

Värskes inimarengu aruandes annavad tunnustatud teadlased oma hinnangu ühiskonnaelus toimuvale, keskendudes seekord meie inimeste elukeskkonnale ja ühiskonna kvaliteedile. Eesti muutuv eluolu on taas käsitletud nii globaalselt kui kohaliku tasandi kontekstis.. Prognoosides kriisi mõju inimarengu näitajatele ja lahates meie regionaalarengut, pakutakse ka lahendusi, kuidas Eesti võiks majanduskriisist väljuda. Värske aruanne analüüsib eestimaalaste tööelus ja väärtushinnangutes toimunud muutusi, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega. Erinevalt varasematest aruannetest on uudse vaatenurgana käsitletud looduskeskkonna rolli ja inimarengu piirkondlikke ning soolisi iseärasusi.

EIA 2009 kuue mahuka peatüki toimetajateks ja autoriteks on 36 tunnustatud Eesti ühiskonna- ja majandusteadlast ning eksperti Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Tuleviku Uuringute Instituudist, Säästva Eesti Instituudist, poliitikauuringute keskusest Praxis, konsultatsiooni- ja koolituskeskusest Geomedia, Arengufondist ja uuringufirmast SaarPoll.

Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid.

Eesti Koostöö Kogu (EKK, www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008 aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu 23.03.2010 pressiteade