Käesoleva aasta sügisest alustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool üheaastase ohvitserikursusega juba kõrghariduse omandanud inimestele.

„Läbi täiendusõppekursuste kaitseväkke sisenevad erineva taustaga inimesed tugevdavad meie organisatsiooni. Kursuse lõpetanutel on võrdsed karjäärivõimalused Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetanutega, otsustavaks saab nende endi oskus õpitut praktikas rakendada”, ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Kui senini oli Eestis võimalik ohvitseriks saada ainult Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse lõpetamisel, siis alates eesolevast sügisest on võimalik kõrgharidusega inimestel saada maaväe ohvitseritunnistus ühe ning mereväe ohvitseri tunnistus pooleteise aastaga. Mereväe ja maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme.

Kursuse lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on neil võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli magistrantuuris.

Kursuste sisseastumiskatseteks on akadeemiliste võimete test, kutsesobivusvestlus ning füüsiliste võimete test, maaväe kursusel lisaks veel inglise keele test.

Kursuse käivitumisega algab esmakordselt Eestis mereväeohvitseride õpe. Praeguseni on mereväeohvitserid õppinud näiteks Soome , Rootsi ja Saksa akadeemiates.

Poolteist aastat kestvale mereväe nooremohvitseride täiendusõppekursusele saavad kandideerida ajateenistuse läbinud ja Eesti Mereakadeemias kõrghariduse (tüürimehe, laeva jõuseadmete, hüdrograafia, sadamamajanduse või meretranspordi juhtimise eriala) omandanud või Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala lõpetanud. Samuti saavad kandideerida laevamehaaniku ja laevajuhi 3. ja 4. kutsestandardile vastavad kõrgharidusega inimesed. Kursusele võetakse vastu kuni 10 inimest.

Maaväeohvitseri kursuse pikkuseks on üks aasta ning selle jooksul läbitakse sõjaväelise juhtimise ning tehnikamoodul. Vastu võetakse kuni 22 kandidaati. Järgmise kolme aasta jooksul peale kursuse lõpetamist läbivad nooremohvitserid viiekuulise relvaliigi õppe, mis võimaldab neil spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale. Maaväe nooremohvitseride esimene teenistuskoht on rühmaülem väeosas.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused asuvad Tartus. Nii õppehoone kui õppurite ühiselamu asuvad kesklinnas, Riia 12. Kursusele vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning kõigile õppuritele on tagatud õpingute ajal tasuta elamine ning kaitseväe tegevteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid.

Lähem info kursuste kohta KVÜÕA kodulehel.

Allikas: Kaitseväe Peastaabi 26.03.2010 pressiteade