Palmipuudepüha peeti juba 3. sajandi lõpus Jeruusalemmas Õlimäel. Jumalateenistuse haripunktiks oli protsessioon palmiokstega. Lääne kirikus hakati seda püha tähistama keskajal.

Palmipuudepüha on meile esimeseks rõõmupäevaks sellel nädalal, kuna me tähistame Kristuse kuninglikku saabumist Jeruusalemma, kus jumaldavad rahvahulgad teda tervitasid ja asetasid tema teele palmipuuoksi. See päev on alguseks ka vaiksele nädalale, aasta kõige suurema tragöödia ja leina nädalale.

Jeesuse kuninglik naasmine Jeruusalemma on vaid üheks osaks selles loos.

Praeguseks hetkeks täidab paljude juutide südameid viha Kristuse vastu. Nad tahavad, et ta visataks kividega surnuks ja nimetavad teda jumalateotajaks, eriti peale seda, kui on saanud kinnitust tema jumalikkuse kohta talvisel külaskäigul Jeruusalemma templi uuendamise pühale.

Peale seda läks Jeesus Pereasse, kust ta kutsuti Betaaniasse. Seal äratas ta ellu Laatsaruse. See ime tegi ta teatud variseride seas nii kuulsaks, et nad otsustasid ta viimaks hukata.

Jeesus leidis varjupaika Efraimis ja kuus päeva enne paasapühi pöördus tagasi Betaaniasse, saabudes võidukalt Jeruusalemma. Tol õhtul ta lahkus Jeruusalemmast ja pöördus tagasi esmaspäeval. Ta oli koos paganatega templis ja kolmapäeval läks Õlimäele. Siin ennustas ta apostlitele eelseisvate päevade sündmusi, kaasa arvatud teda ennast ähvardavat surma.

Neljapäeval läks ta tagasi Jeruusalemma pühale õhtusöömaajale apostlitega. Järgnevalt ta vahistati ja tema üle mõisteti kohut. Reedel löödi ta risti Jeruusalemma väravate juures Kolgata mäel.

Ta maeti samal päeval. Kolm päeva hiljem, Suurel Pühapäeval, tõusis ta üles.

Seda kõike tegi Jeesus Kristus, et andestada meile meie patud, et me saaksime igavesti elada koos Temaga.

Jumal armastas meid nii väga, et saatis oma ainsa poja meie eest surma, et me saaksime andeks oma patud.

Allikas: www.neitsimaarja.ee