1. aprillil alustab tööd sotsiaalteenuste andmeregister STAR. STAR on sotsiaaltöö elektroonne dokumenteerimise ja menetlemise süsteem kliendi juhtumite lahendamiseks, sotsiaalteenuste ja –toetuste ning muu abi osutamise menetlemiseks, lapsendamise ja eestkoste korraldamiseks. STARi kantavad andmed on aluseks hoolekandealase teabe kogumiseks ja samuti valdkondliku statistika loomiseks.

Alates 1. aprillist lisandub soodusravimite loetellu kolm 50% soodustusega ravimit, kaheksa 75% soodustusega ravimit ja üksteist 100% soodustusega ravimit. Seoses uute odavamate ravimpreparaatide lisamisega soodusravimite loetellu või olemasolevate ravimpreparaatide odavnemisega langevad teiste samasse piirhinnagruppi kantud ravimite piirhinnad. See tähendab, et teatud kindlate ravimite edasisel kasutamisel võib patsiendi omaosalus suureneda. Siiski ei saa omaosaluse suurenemist prognoosida, kuna tavapäraselt langevad uute ravimite turuletulekul konkurentsi suurenedes ka varem turul olnud ravimite hinnad. Samuti on patsientidel võimalik samadel soodustingimustel kasutada sama toimeaine ja manustamisviisiga piirhinnast mitte kõrgema hinnaga ravimeid teistelt tootjatelt, mispuhul jääb patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel minimaalseks (50 krooni või 20 krooni retsepti kohta, vastavalt sellele, kas ravim on välja kirjutatud 50% või kõrgema soodusmääraga).

Alates 1. aprillist saavad ämmaemandad seadusliku õiguse iseseisvalt tegelda terve rasedaga, ema ja vastsündinuga sünnituse järgselt, nõustada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alal. Seega paranevad ka naiste võimalused saada ämmaemandusabi.

Normaalse raseduse jälgimisel võib ämmaemand: diagnoosida rasedust, hinnata raseduse kestvust ja määrata oletatavat sünnitustähtaega; nõustada rasedat, jälgida raseduse kulgu, teha raseda läbivaatust ja uuringuid (KTG jne.) või suunata uuringutele, hinnata raseda ja loote seisundit; hinnata rasedusriske, raseduse normaalsest kulust kõrvalekallete, riskide ja tüsistuste ilmnemisel suunata pere- või eriarsti poole; koostada rasedus- ja sünnitusplaani, läbi viia ettevalmistust toimetulekuks raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodiga, vanemarollidega kohanemiseks ja vastsündinu hoolduseks.

Sünnitusjärgse perioodi jälgimisel võib ämmaemand: jälgida ema sünnitusjärgse perioodi kulgu, teha läbivaatust ja hinnata taastumist; teha läbivaatust ja hinnata vastsündinu ja imiku üldseisundit, kohanemist ja arengut; läbi viia ja õpetada vastsündinu ja imiku hooldust; nõustada ja abistada imetamisel; sünnitusjärgse perioodi normaalsest kulust kõrvalekallete ja tüsistuste ilmnemisel korraldada abi koostöös teiste tervishoiutöötajatega.

Alates 1. aprillist tõuseb mähkmete ja naiste hügieensidemete käibemaks 9 protsendilt 20%-le.

Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. 11. märtsil kinnitas Vabariigi Valitsus pensioniindeksi väärtuseks 1,0. Pensioni suurused seoses indekseerimisega ei muutu.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi 31.03.2010 pressiteade