Rahvaliidu esimees Karel Rüütli

Rahvaliidu volikogu esmaspäevase otsuse kohaselt koguneb erakorraline kongress 23. mail, et vastu võtta erakonna tulevikku puudutavad otsused.

Rahvaliidu volikogu esimees Vello Tafenau ütles BNS-ile, et kuigi volikogu toetas esmaspäeval erakonna esimehe ettepanekut alustada Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) ühinemiskõnelusi, ei tähenda see, nagu oleks kahe partei ühinemine juba otsustatud. Tema sõnul saab selle otsuse teha ainult erakorraline kongress, mille täpne päevakord peaks selguma mai esimeses pooles.

Tafenau selgitas, et kui ühinemisläbirääkimised kannavad vilja, esitatakse kahe erakonna ühinemisleping esmalt volikogule. Kui volikogu kiidab selle heaks, peab ühinemise kinnitama kongress, kus on selle otsuse tegemiseks tarvis kahe kolmandiku delegaatide toetust. “Igal juhul on otsustamine parem kui otsustamatus,” lausus ta.

Tafenau märkis, et kuigi nii tema kui Lääne-Viru maakonnaühenduse juhatuse esimene eelistus oleks jätkata iseseisvalt, hääletas ta ka ise SDE-ga kõneluste alustamise poolt. Ta avaldas lootust, et läbirääkimised toovad selgust, kas uue poliitilise jõu loomine on Eestis võimalik või pääseb järgmisse riigikogu koosseisu tõesti ainult kolm-neli parteid, nagu ennustavad politoloogid.

Rääkides volikogu esmaspäevasest otsusest, mida mõned koosolekult lahkunud rahvaliitlased on nimetanud kvoorumi puudumise tõttu õigustühiseks, ütles Tafenau, et erakonna dokumentides pole kirjas, milline on volikogul otsuste vastuvõtmiseks vajalik häältearv.

Tema sõnul registreeris ennast volikogul 68 inimesest kohale 55, kellest vähemalt 20 võttis ka 3,5 tundi kestnud riigikogu valimisteks valmistumise arutelul sõna. Hääletusel osales tema sõnul 33 inimest, kellest 28 hääletas erakonna esimehe esitatud otsuseprojekti poolt. Arvestades, et protsessis osales 55 inimest, oli see tema sõnul otsuse vastuvõtmiseks piisav.

Volikogu otsuse langetamist kritiseeris esmaspäeva õhtul teravalt Harju maakonnaühenduse esimees Uno Silberg, kelle sõnul olid otsused õigustühised, kuna mitmete liikmete lahkumise tõttu puudus selleks kvoorum.

Silberg märkis, et kokku kutsutav erakorraline kongress saab vajadusel vastu võtta otsuse vahetada juhtkonda, kes on tema sõnul rikkunud eelmise kongressi otsust jätkata iseseisva parteina ning ületanud muu hulgas ühiste kavatsuste deklaratsiooni sõlmimisega oma volitusi. Tema sõnul on Harju maakonnaorganisatsioon teinud juba ka otsuse juhtkonna umbusaldamist toetada.

Allikas: BNS, 13.04.2010