Juhataja Liina Lepik

Tere, ilusat kevadpäeva, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud ja algatuseks saab sõna peaminister.

Andrus Ansip

Tere! Valitsus kiitis heaks õhuturbe kokkuleppe sõlmimise Prantsusmaaga. Ja selle kokkuleppe järgi saab viibida rohkem Prantsuse lennukeid Eesti õhuruumis alates 19. aprillist kuni 24. aprillini 2010.

Valitsus kiitis heaks ka koolidele puuvilja jagamise kava rakendamise riikliku strateegia järgmiseks ja ülejärgmiseks õppeaastaks. Selle kooli puuviljaprogrammi raames saavad 1.-4. klassi õpilased puu- ja juurvilju lisaks koolilõunale ja need on kodumaised puu- ja juurviljad, nagu nad siiani olnud on, õunad, pirnid, ploomid, maasikad, kapsad, porgandid jne kokku 5,9 miljoni krooni eest aastas. Sellest 75% tuleb Euroopa Liidu maksumaksja käest ja ülejäänud on Eesti kohalik maksumaksja raha.

Valitsus kiitis heaks valitsuste vahelise kokkuleppe Hiina Rahvavabariigiga ja selle alusel saab Eesti avada oma konsulaarasutuse Šanghais ja ka Hiina Rahvavabariik võib avada ühe täiendava konsulaarasutuse Eestis. Meie kava on konkreetne, seotud ka Šanghais toimuva EXPO´ga. Hiinal konkreetset kava praegu minu teada ei ole. Aga kindlasti mõjub see inimeste liikumisele hästi kui konsulaarasutusi, Eesti omasid vähemalt, on Hiina Rahvavabariigis mitte üks, vaid kaks.

Siis avaldas valitsus oma toetust Riigikogu menetluses olevale keskkonnakomisjoni poolt algatatud eelnõule, mille sooviks on korrastada veemajanduse korraldamist. Nendele, kes puurkaevu kavatsevad ehitada, on sellest eelnõust hulga kergendust sündimas. Puurkaevu ehitamine ei võta siis kui see eelnõu jõustub aega 6 kuud, vaid ainult 3 kuud ja väike rahaline kokkuhoid on ka. Kohalikult omavalitsuselt on vaja nõusolekut ja mitte ehitusluba. Ehitusloa taotlemine on ka rahaliselt kulukas, olenevalt omavalitsusest 3-5 tuhat krooni, nüüd pääseb ilma selleta.

Valitsus tegi ettepaneku viia sisse muudatused inimgeeni uuringute seadusesse. Meil on praegu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmetel geenidoonoreid 42 500 ja see täpsustab doonorite õigusi ja muuhulgas ka seda, et geenidoonoril on igas uuringuetapis õigus ka oma delikaatsete isikuandmete kasutamise lubamisest loobuda. Minu poolt kõik.

Juhataja

Aitäh! Sõna Juhan Partsile.

Juhan Parts

Räägiks kõige olulisemast. Valitsus kinnitas nelja-aastase riigiteede teehoiukava perioodiks kuni 2013 kaasa arvatud. Mis on olulisemad asjad? Kõigepealt, mis puudutab suuri tee-ehitusobjekte, need on paljuski seotud Euroopa vahenditega ja sellel perioodil on oluline need objektid lõpule viia, mis on täna algatatud. Veel see aasta ja järgmine aasta tuleb uusi juurde. Ehk teisisõnu, see tähendab töid, üsna mastaapseid töid kõikidel põhitrassidel, see on siis Tallinnast Tartu suunas ja sealt Luhamaani, Tallinnast Narva suunas ja Pärnu suunas ehk siis Riia suunas.

Kõige olulisem, mida ta lisab, on see, et 2013 peaksime me olema käivitanud ka ehituse Koselt Mäoni, kui me räägime Tallinn-Tartu teest. Praegu käib hange ja loodetavasti lähiajal jõutakse lepinguni, s.o kuni neljarealise teeni Koseni ja 2013 on meil praegu ette nähtud, et siis peaks olema reaalne töö uuel trassil Koselt Mäoni.

Tallinn-Narva trassil me loodame selleks ajaks jõuda nii kaugele, et Rakvere-Haljala teelõiguni on ka neljarealine tee. Siin on praktiliselt kõik rahastamise küsimused lahendatud. Kose-Mäo puhul on küsimusi laua peal, aga on soov, et sellega me läheksime edasi. Samal ajal on meil riigimaanteede võrk hoopis laiem kui ainult põhiteed. Tihtipeale me räägime ainult nendest.

Ma saan öelda seda, et see teehoiukava kuni 2013. aastani ajab ka ikkagi enam-vähem rahuldavat poliitikat selles osas, et meie tugimaanteed ja kõrvalmaanteed oleks heas korras ja järk-järgult ka neid parandame. Mõned numbrid ka, igal aastal selle kava järgi me suudame pinnata riigimaanteid umbes tuhat kilomeetrit, remontida umbes 300 km kruusateid ja ehitada kruusateedele mustkatteid kuni 100 km. Riigil on üldse kokku teid 16 472 kilomeetrit. Ja muidugi viktoriiniküsimus ka, mitu silda on riigil? Vastan ise ära, 920.

Ma julgen öelda, et me praegu, eriti kevadel, kus me näeme lume minemist ja mis on tehtud teedega, siis meie tänane hinnang on selline, me ei saa öelda, et teede kvaliteet pärast sellist ebatavalist talve ei ole muutunud nii, et me saame öelda, et on rohkem halvemaks läinud. Selles mõttes on mõju teedele olnud ikkagi nö tavapärane. See on meie tänane hinnang, mida ütlevad teedespetsialistid.

Kaks olulist asja veel, mis selles teehoiukavas on arvesse võetud. Esiteks, esmakordselt me oleme pannud siia sisse ka sellise tegevuse, et ettevõtlusega seotud teede investeeringud, remondid või midagi muud taolist käiks ka Maanteeamet käsikäes meie majanduse vajadustega. Tihtipeale mõni, üks või teine investeering tegelikult nõuab, et paralleelselt riik suudab välja arendada infrastruktuuri, olgu see kas või kilomeeter-kaks mingisugust teed, mis on tegelikult riigi asi, me oleme selleks näinud ette vahendid. Meil on ka näiteks juba selleks aastaks teatud projektid, mida me koostöös ettevõtjatega järjest arendame.

Ja teine eraldi blokk, mille osas me jätkame ja hoiame seda samasugust mahtu, on otseselt väga suure liiklusohtlike teede korrastamine. Liiklusohtlike kohti pidevalt analüüsitakse ja kui selle taga on mingi teede-ehitus või remont või muud lahendused, siis seda tuleb täita. Ei ole tõenäoliselt siinkohal mõtet üle rääkida seda praegust liiklusstatistikat, mis on olnud ju hea, aga ma arvan, et see teehoiukava jätkab tegelikult kõike seda, et seda liiklusstatistikat veel paremaks teha mitte ainult siis ehitustega, aga ka liikluskampaaniatega jne.

Eraldi teema oli meil üks küsimus Tartu linnaga ja Tartu linna ümbrusega seotud tee-ehitustega, nimelt saime nii kaugele, et kokku 800 miljonit läheb Tartu ümbersõidu ja ringtee parandamiseks, õigupoolest osaliselt ka uute ehitamiseks. Järjekord on selline, et linna tungival soovil kõigepealt nn ida-ringtee, uus tee sisuliselt üle Emajõe ja riigitee, mis puudutab siis väljasõitu Võru suunas, jääb lisanimekirja. Ehk teisisõnu, kui täna selleks perioodiks olevad Euroopa rahade projektides tekivad mingid venitused, siis on see Tartu nn läänepoolne ringtee esimesena lisanimekirjas.

Samas taotluses, nagu on Tallinnas Põhjaväil. Ka seal me näeme, et need asjad sellesse perioodi lihtsalt ei mahu. See sai ka täna otsustatud.

Ja veel üks, kolmas teede ja liiklusega seotud temaatika, me muutsime liikluseeskirja selles osas, et viia valitsuse määrus kooskõlla kehtiva liiklusseadusega. Nimelt, ei ole vaja sõitjal kaasas kanda liikluskindlustust tõendavat dokumenti. Täna see seaduses on juba otsustatud, aga määruses oli see nõue jätkuvalt sees. Selle põhjalt on sündinud mitmeid kohtuasju. Nüüd siis parandasime ka selle vea. Kordan lihtsalt üle, et need, kes seda kindlustuspoliisi kontrollivad, peavad seda tegema nii, nagu tänapäeva tehnoloogilised vahendid võimaldavad. Kõik.

Juhataja

Aitäh! Nüüd sõna rahandusministrile.

Jürgen Ligi

Rahandusministriga oli seotud hulk punkte tänasel istungil. Me muutsime määrust, mis reguleerib hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi, et muuta toetusraha kasutamine sihipärasemaks ja läbipaistvamaks.

Veel muutsime määrust, mis käib tolliprotseduuride kohta. Selle muudatusega kaotatakse erikord, mis võimaldab teatud kaupade puhul esitada deklaratsioon alles pärast kauba tollilattu paigutamist. Euroopa tolliõigus ei luba sellist erikorda.

Veel muutsime määrust, mis puudutab riigieelarve vahendite arvel laenu andmise tingimusi ja korda. See on servapidi seotud finantskriisi teemaga, 2009. aasta aprillis jõustus riigieelarve baasseadus ja selle muudatused ja nüüd siis üks väike jupp, mis on selle teemaga seotud. Midagi reaalses elus ei ole selle määrusemuudatuse põhjuseks, vaid lihtsalt üks tegemata jupp, kus me justiitsministeeriumiga kaua nõu pidasime.

Veel suurendasime RKS-i aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena. Kinnistute väärtus, mis sisse makstakse, on 1 miljon krooni. Nendel maatükkidel tegutsesid Jõgeva Maa-arhiiv ja Harju Maa-arhiivi Märjamaa filiaal.

Veel oli välisabi sildfinantseerimise punkt. Valitsus otsustas ühe sildfinantseerimise ehk ajutise rahaeralduse 1,8 miljoni ulatuses ja see läheb Sisekaitseakadeemiale rändevõrgustiku kontaktpunti toimimise ajutiseks rahastamiseks. Tagastamise tähtaeg on 2012. aastal.

Veel oli teemaks AS Rocca al Mare Suurhalli aktsiakapitali suurendamine. Valitsus otsustas rahandusministrile selleks tegevuseks volitusi mitte anda. Põhjus on jätkuvalt segadus ärimudeliga ja ka omanike laenudega. Me peame selleks, et riik oma raha mängu paneks, selgelt teadma, mis saab edasi. Seal on teiste omanike puhul ka tegemist omanike laenudega ja me ei ole selle ebaselge olukorraga rahul. Aga see ei tähenda, et Rocca al Mare Suurhall kuhugi kaoks.

Nüüd, meediast me saame tihti teada seda, kuidas rahandusministeerium ei eralda raha või tema võtab kogu aeg kelleltki ära. Täna hommikul mul oli jälle uudis Päevalehelt, Mirko Ojakivi sulest lugu, kuidas rahandusministeerium tahab ära võtta tudengitelt puhkusetasu. Oli ikka täisüllatus, tegelikult on tegemist meie enda töötajaga, kelle puhul me pidime küsima haridusministeeriumi arvamust meilitsi, muide, kuidas rakendada konkreetset seadust.

On pisuke ebakõla täiskasvanute koolituse seaduses, mis tekitab küsimuse, kas lõputöö kirjutamise ajaks võetav puhkus on tasustatud tasemekoolituse lõpetamise või tasemekoolituse jätkamise paragrahvi alusel ja me tõesti küsisime. Meie seda poliitikat ei kujunda ja Mirko Ojakivi on siis pidanud vajalikuks sellise loo kirjutada, kuidas tegelikult tahame tudengitelt raha ära võtta, tavaline sotsiaalpornograafiline pilt juures, kuidas tudeng poseerib ja ütleb, et tema tahaks küll rohkem raha saada. Tegemist on lugejate desinformeerimisega. Ma arvan, et ajaleht peaks vabandama oma lugejate ees, mitte meie ees.

Andrus Ansip

Oled pahane?

Jürgen Ligi

Olen küll. Ma olen lugejana pahane. Aga peale selle see kuidagi kogu aeg kukub välja, et meie võtame teistelt, et teistel oleks küll raha, aga meie võtame ära kogu aeg.

Juhataja

Küsimuste kord. Kellel on küsimus? Andres, ma ulatan mikrofoni sulle.

Andres Einmann, BNS

Mul on kõigepealt küsimus seoses NATO kohtumise turvamise lepinguga Prantsusmaaga. Kas see võimaldab tuua veel rohkem lennukeid siia Eestisse sisse, kui palju tohib juurde tuua?

Andrus Ansip

See täpsustab pigem nende käitumisreegleid. Aga põhimõtteliselt rohkem lennukeid võib ikka siia tuua ja mitte ainult Prantsusmaa, nad on teretulnud. Aeg-ajalt meil korraldatakse ikka õppusi ja viimasel ajal, nagu me ka BNSi vahendusel teame, on neid õppusi päris mitmeid olnud.

Andres Einmann, BNS

Kas te teate, kui palju neid võib tulla?

Andrus Ansip

Aus vastus on, et ei tea. Kõik sellised kaitseküsimused, need otsustatakse suhteliselt operatiivselt ja ma ei ole olnud selles osalemisprotsessis. Mitte et keegi minu eest midagi varjaks, aga mul ei ole teadmise vajadust olnud.

Andres Einmann, BNS

Teine küsimus seoses eilse teatega, et Kaitsepolitsei algatas väärteomenetluse justiitsminister Rein Langi suhtes, kes on avalikustanud riigisaladuse. Kas te peaministrina, Reformierakonna esimehena näete ka vajadust, kui Lang peaks nüüd süüdi jääma selles, mingi seisukohta võtmises, ministri karistamises?

Andrus Ansip

Mina peaministrina teda kindlalt karistama ei hakka. Aga iseenesest on muidugi huvitav näha, kui kaugele see Eesti riigi naeruvääristamine võiks minna. See prokuröri paber ju kõneleb sellest, et Randel Länts oli see, kes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretärina helistas ajakirjanik Tuuli Kochile. Siis on tuvastatud veel ka see, et seni tuvastamata ja ilmselt jääbki see allikas tuvastamata, allikas on öelnud veel ühe nime – mitte keegi ei uuri seda, kes see võis olla, keegi ei aima, kes see võis olla – on siis Tuuli Kochile andnud kogu informatsiooni. Ja kui siis seda on üle korratud täies veendumuses, et ajakirjanikul on kogu informatsioon teada, ka minister Lang, et vat siis see nagu kuritegu küll ei ole, aga võib-olla ehk on väärtegu.

Mis siis tegelikult on juhtunud? Eesti riigis üks minister võtab kätte ja paneb ühe klouni Schengeni viisakeelu nimekirja, no kuidas muudmoodi teda nimetada? Ma soovitan teil Delfist lugeda vastavat artiklit, mille Manona Paris on kirjutanud. Inimene ühe korra väitis, et ta teadis, kes rünnaku korraldas, aga pärast on kümneid kordi seda väidet eitanud ja öelnud, et ta ei tea sellest asjast midagi. Nojah, aga meil tehakse temast suur antikangelane. Ja siis seejärel on igasuguse aluseta pandud üks inimene Schengeni sissesõidukeelu nimekirja ja kui hakatakse seda asja ära klaarima, ühte lollust, mis tehti, hakatakse ära klaarima, et siis muudetakse see riigisaladuseks ja kui kõigile on selge, et saladus on – no mis saladus see on, ma küsin kõigepealt, aga oletame, et seal on siis saladus – kõigile teada, siis leitakse veel üks inimene, kes on sellest nn saladusest rääkinud ja sellest inimesest saab peaaegu kurjategija.

Minu silmis on kogu see lugu üks suur kahetsusväärne klounaad ja ükskord tuleks see ära lõpetada. Aga ma ei näe sellele lõppu tulemas. Allikakaitse seadus, väidetakse ka, et on selle klounaadi tõttu tehtud. Kuhuni me oma niisuguste foobiatega, pseudokangelaste tekitamisega võime välja jõuda? Ükskord tuleks nagu ärgata ja anda asjale adekvaatne hinnang, mitte genereerida edasi igasuguseid lugusid, kus keegi survestas, et võtke ära. Lollus sai tehtud, viga tuleb parandada!

Ma ei tea, kui palju Manona Paris seda allikat tunneb, aga ta väidab, et kui Markovi käest küsiti, et kuidas ta rünnakut korraldas, siis ta vastas, et vajutas mitu korda Enteri nuppu. Noh, peaaegu Eesti vaenlane number üks! Vähemalt kui ma lehti loen, siis mulle niisugune tunne jääb. Kaua me seda tola teeme siin? Aga eeluurimisasutused töötavad. Edu! Palju õnne!

Jürgen Ligi

Kusjuures, kui ma aseesimehena tohin täiendada, siis pange tähele selles jutus sõna „Schengen“, mida see tähendab? Eesti peab kogu Euroopale seletama, et miks see inimene ei tohi sõita näiteks Madriidi. Ühtegi sisulist põhjust ei ole, kõik teavad, et tegelikult põhjust ei ole. Ütleme täpsemalt, et võib-olla ei peagi seletama, aga praegu kõik teavad, et Markovi Schengeni viisakeelule ühtegi sisulist põhjendust ei ole, see on juba maailma uudis ja me ikka hoiame kramplikult sellest kinni. See vigade parandamine on lihtsalt öeldes ühest piinlikust situatsioonist väljatulemine.

Andrus Ansip

Aga Jürgen, ega ei tea, järsku lobisesid saladuse välja, et meil ei ole mitte mingit alust …

Jürgen Ligi

Mis nime ma ütlesin? Ja meil räägitakse küberkurjategijast, sest Enteri nuppu vajutati mitu korda, andke andeks! Ja nüüd on vaene justiitsminister saanud järjekordse kottimise osaliseks.

Andrus Ansip

Mida me sellest prokuröri kirjast näeme? Näeme seda, et on saladus olnud. Seda saladust on loobitud nagu, ma ei tea, surnud kassi, ühest sülest teise, kogu aeg ta on lennanud, kuskile maha unustatud, ülesse tõstetud, jälle visatud kuskile. Ja siis selgub, et kõik need, kes saladust kuidagimoodi näppinud on, et kõik nad on süüdimatud, karistada kedagi ei saa või ei saa vähemalt tuvastada seda, keda võiks tegelikult karistada. Aga siis tuleb kõigile tuntud isik, Rein Lang, vot, talle võiks väänata midagi! Ja kui ma loen nüüd Postimeest, ega ma ei saagi teada, et kuskil oli keegi Randel Länts, kes helistas. Lugejad ei teagi sellest!

Jürgen Ligi

Kindlasti kodusest raamatukogust sai teada, et on üks Markov jne, mõtles ise välja ja helistas, talle ei helistanud keegi.

Andrus Ansip

Ma ei tahaks seda teemat enam kuidagimoodi tõstatada. Lihtsa riigikodanikuna ma vaatan huviga, et mis järgneb? Kui kihvtilt veel paneme?

Martin Vallimäe, BNS

Ma küsiks rahandusministrilt, mis selle Rocca al Marega edasi saab? Tänaseks on aktsiakapitali laienemine vähemalt riigi poolt osalemata, kas on plaanis kuidagi seda teemat edasi arutada ministeeriumi sees või jõuda nende teiste aktsionäridega kokkuleppele, et äkki riik loobub oma osalusest üldse, müüb maha selle näiteks?

Jürgen Ligi

Ega Rocca al Mare Suurhall ju kuhugi ei kao. Mina ei usu, et sinna väga midagi muud õnnestuks paigutada kui see, mida seal praegugi juba tehakse. Lihtsalt seal saab tegutseda efektiivsemalt. Aga kui on rahalised suhted väga segased ja laenud peal, siis see, mida praegu valitsus otsustab, on mitte anda volitusi raha juurde panna. Tegelikult on aega seda teemat nö seedida, oodata seda toimivat ärimudelit, et kaasaktsionärid ja kes on andnud Rocca al Mare Suurhallile isiklikult kõrge intressiga laenu, mis on nende seisukohad ja mis on võimalikud kokkulepped. Ei saa välistada tulevasi otsuseid sel teemal, aga praegu neid ei ole ega tule.

Martin Vallimäe, BNS

Viimane küsimus minu poolt, Juhan Partsile. Võib-olla te seletate natuke, kuidas võiks välja näha see Kose-Mäo nö PPP ehk siis erasektori kaasamine selle tee ehitusse, mis on nüüd Maanteeameti ülesanne ja kaalumine? Kas riigil ei oleks odavam teha EIB laenurahaga näiteks see tee valmis, tuleb odavam ja sellega on vähem jamamist kui näiteks üks erafirma või siis mitu erafirmat kaasata selle ehitusse ja hakata neile nagu järelmaksuga seda kinni maksma.

Juhan Parts

Ma ütleks niimoodi, et täna valitsus otsustas, et on ju Kose-Mäo osas alates 2013 esimene rahaline summa. Ehk teisisõnu, me peame töötama umbes sellises ajagraafikus; 2013 peaks sealt nö reaalne ehitus edasi minema. Nüüd küsimus tõepoolest, et kuidas seda rahastada? Ei saa välistada, et selleks ajaks on klaar ka järgmine Euroopa Liidu finantsperspektiiv või meil on muud võimalused, see küsimus on järgneva aasta-pooleteise küsimus. Mina isiklikult arvan, et see Kose-Mäo, mis on uus tee suures ulatuses (Mäoni väheneb pikkus 5 km), siis see Kose-Mäo tee, arvestades nö teed kui võimalikku era- ja avalik investeeringu koostööobjekti, on võib-olla üks paremaid projekte. Ja selletõttu ei tasuks seda päris kõrvale visata, et seda varianti siiski välja pakkuda.

Nüüd teede puhul, nii nagu neid tehakse kultuurses riigis, ka see erainvesteerija võtab endale kogu, tavaliselt 25-30 aastaks erinevad riskid, ma ei räägi remondist, ümberremondist, kuni liiklusohutuseni jne, jne. See ei ole selline diil, kus lihtsalt riik muudkui keerab raha juurde, kui midagi juhtub. See erainvesteerija võtab reaalsed riskid. Ja ma arvan, et selline kompaktne ja piisava mahuga investeering, kus tegelikult riigi rahaline võit ei tule mitte sellest ehitusest, kuigi jah, korraga ehitus on ikka riigil sest on ju temal laenu saada kõige odavam, aga kui me paneme kogu rahavoo selle kehtiva aja jooksul – 30 aastat, kõik, mida riik tegelikult peab tegema, hooldused, ehitised, remondid jne, siis ei saa välistada, et see erakapitali kaasamine on summa summarum parem. Nii on ainult mõtet seda teha. Ma ei ütle, et see tegelikult on ainuke variant. Lihtsam oleks tõesti ehitada mingisuguse riigi või Euroopa rahaga. Aga kui me mõtleme, et need PPP-d on tänapäeva Euroopas, Saksamaal, ka Soomes, siis tegelikult on see märksa laiem. Me ei räägi praegu ju tasulisest teest. Selles osas me oleme suhteliselt veendunud, meil lihtsalt ei ole sellist liiklussagedust, et tasuline tee oleks teema. See on see kommentaar. Ma arvan, et aasta pärast on see asi meil selge, et kas tasub selle PPP peale minna. Ma ise isegi ei välista seda. See on tee-ehituses tegelikult üks ainukene minu meelest tõsiselt võetavam koht, millel on tegelikult võimalik mingeid riske ka erasektorile jagada ja panna. Ja riik tegelikult 20-30 aastaga võib võita.

Martin Vallimäe, BNS

Üks pisike lisaküsimus. Kas te majandusministrina näete, et Eestis on tavaline ehitusfirma, üks või siis mitu, kes suudaks seda rahastada, kelle suhtes riigil on kindlus, et 20-30 aastat see ettevõtja tõesti toimetab selle asjaga.

Juhan Parts

Need on erinevad tehingud. Niisugused teede PPP struktuurid on erinevad struktuurid, et kes on selle PPP projekti nö haldaja. Tavaliselt on need, vaadates viimaseid objekte, mida on tehtud Skandinaavias, Saksamaal, siis on need pensionifondid, kes on tegelikult nende projektide juhid, ehitamine, hooldamine, need on kõik ühed alltöövõtud selliste projektide puhul. Ja see on hoopis teistlaadne raha, me oleme näinud siin neid Tallinna koole, on ju – see on hoopis nö aeglasem või nö rahulikum raha. Sellisel juhul sellised asjad hakkavad tööle selliste teede projektide puhul. Nii et ma arvan, et kui meil õnnestub midagi sellist organiseerida, siis sellel asjal võib olla jumet.

Andrus Ansip

Ma ütleksin, et see nüüd otsustatud asi küll ei ole. See on üks võimalustest ja kui teised selliseid võimalusi kasutavad, siis küllap tasub meilgi uurida seda, miks nad seda teevad. Aga paraku on ka nii olnud, et väga paljud need algselt PPP-dena sündinud skeemid on pärast ümberkvalifitseeritud ikkagi valitsussektori kulutusteks ja see on defitsiiti suurendanud ehk siis väga paljudes riikides on need PPP-d sündinud soovist hanitada Statistikaametit, Eurostati. Ma kinnitan, et meil sellist soovi kindlasti ei ole. Ja see teie poolt viidatud Euroopa Investeerimispank on muidugi üks võimalikest rahastamisallikatest, sest möödunud aasta kogemus ütleb ju meile seda, et me laenasime raha Euroopa Investeerimispangast sisse märksa odavamalt, kui me teenisime intresse oma reservide paigutamiselt. Möödunud aastal, sel ajal kui teised, mitmed teised riigid pidid laenama väga kallilt raha sisse, isegi 9,5% aastas makstes, siis intressidena Eesti teenis 1,1 miljardit krooni reservide paigutamiselt. See on mõistlik tavaline äri odavalt ressurss sisse võtta ja kallimalt ta välja laenata. Riik on sellega hakkama saanud. Ja kui see on ka tulevikus võimalik, siis ma arvan, et miks mitte seda ka tulevikus teha.

Jürgen Ligi

Et ei jääks kõlama, et Eurostat on see, kes meil siin kõiki asju dikteerib oma hinnangutega. See on tegelikult ka reaalne elu, kui riik saab pikaajalise kohustuse, siis see tulebki arvele võtta. Eurostat lihtsalt on natukene elust maha jäänud, PPP-projektide pealetung Euroopas on olnud varjatud eelarverisk, mida nüüd tasapisi püütakse statistikareeglitega ära kirjeldada. On selge, kui on võetud lepinguline kohustus, siis tuleb tegelikult eelarvesse see raha kirjutada ja varem või hiljem statistika muutub selles suunas rangemaks. Ma olen ka ise suhelnud Eurostatiga. See nö pidu PPP-ga, mis 90-ndatel üldiselt hoogu sai, on kõvasti tagasi tõmbunud. Aga ma saan aru, et majandusminister ei ole ju siin üldse kategooriline, ta näeb selle võimalust, et see on igati õige hoiak. Me peame analüüsima. Aga tõesti ei ole see ju otsustatud ega ka, nagu Juhani jutust selgus, ei ole see ka tema sisemine kindel veendumus, et nii on õige.

Juhan Parts

Kui sest nii pikalt siin räägime, siis selle asja, kui me mõtleme Eesti arengu peale ja ma ei ole muidugi kategooriline, minu visioon ei ole teede ehitamine, aga ilma teedeta Eestit ka nagu kokku ei vea.

Palju me neid suuri teede projekte iseseisvuse ajal oleme ehitanud tegelikult? 20 aastat on iseseisvus taastunud aga eks me ikkagi suures plaanis, välja arvatud mõned liiklussõlmed, oleme ikkagi nõukogudeaegse võrgu osas, natuke nihutame neid. Samas suurte projektide puhul võiks selliseid moodsaid variante kasutada.

Ma olen täiesti nõus, siin on erilaadsed negatiivsed kogemused valitsussektori tasakaalu seisukohast, aga samas ma olen tõesti näinud ka tarku projekte, kus ikkagi 30 aasta peale on võimalik riske jagada erasektorile. See ei ole ainult ehitamine. See on 30 aasta jooksul kolm korda ümberehitamine. Ja see on üks võimalus. Aga see on keeruline, sest me peame väga palju ette nägema. Jällegi, majandusministrina on kõige lihtsam, et kui rahvas tahab seda teed ehitada, võtame raha mujalt. Kõige lihtsam on võtta otse riigieelarve rahaga. Aga palju see kõik maksma läheb, kui me mõtleme, et me peame 20 aastat seda hooldama, jälle korda tegema ja veel hooldama ja veel kord korda tegema.

Jürgen Ligi

No maksab niikuinii ja teed on pärit suuresti muinasajast meil. Ei ole vaja arvata, et venelased tegid meile teed, piltlikult öeldes. Ja kõik see, mida me maksame, maksame niikuinii. Ei ole igiliikurit rahanduses olemas. Aga jõudu! Me arutame PPP asju igal juhul konkreetselt, kui on mingisugused ettepanekud.

Andres Einmann, BNS

Mul on küsimus peaministrile. Nii teie kui ka president Toomas Hendrik Ilves lähete teatavasti Poola presidendi matustele. Kuidas see logistika on korraldatud, kas te saaksite tagasi teel ühte lennukisse?

Andrus Ansip

Võib juhtuda küll. Aga praegu ei ole see lõplikult veel otsustatud, sest Krakowisse pääsemine liinilendudega ei ole praegusel ajal mitte väga kerge. Ja üks inimene, õigemini, üksi ei saa päris lennata, peaminister peab vähemalt kahekesi olema, tema saaks ka liinilendudega kuidagimoodi hakkama, aga meie Vabariigi President viibib vahetult enne matusetalitust Krakowis visiidil Türgis ja ta katkestab suure tõenäosusega selle visiidi ja lendab Krakowisse. Ka Vabariigi Presidendil ja teda saatvatel isikutel on vaja Krakowist tagasi pääseda.

Seega praegu on suur tõenäosus, et me kasutame piirivalve lennusalga lennukit ja tellime tšarterlennu Tallinnast Krakowisse ja tagasi ja suure tõenäosusega me oleme tagasilennul ühes ja samas lennukis. Ja selles ei ole mitte midagi erakordset.

Eesti oludes me lendasime viimati samas lennukis, istusime kõrvuti, kui me tulime Berliinist, Berliini müüri langemise 20. aastapäeva tähistamiselt. Ja põhimõtteliselt on ka Vabariigi President ja Riigikogu esimees minu mälu järgi samas lennukiks lennanud, see juhtus minu mälu järgi vähemalt siis, kui käidi Ameerika Ühendriikide lennukikandjal Enterprice´l Vahemeres ja siis nad lendasid samas lennukis.

Ma ei tahaks, et praegu selle koletu lennukatastroofi järel muutuksime lennupelglikeks, hakkaksime arvama, et need lennukid muudkui kukuvad ja kukuvad alla ja üleüldse on kohutavalt suur risk üks lennureis ette võtta. Ka statistiliselt ju ei ole see sugugi nii, et lennureis on näiteks ohtlikum kui sõiduautoga sõitmine. Õnnetusi juhtub kahetsusväärselt ikka, aga nendest õnnetustest ei pea tegema siis täiesti vale järeldust, et inimesed ei peakski kas kõndima enam või ei peaks nad sõitma autoga või sõitma rongiga või lendama lennukiga.

Mall Mälberg, Rahvusringhäälingu raadiouudised

Asi pole ju lennupelglikkuses, asi on selles, kas president ja peaminister võivad ühes lennukis lennata kuskile? Ma ei teagi, kuidas need Eesti seadused on. Paljudes riikides ei tohi.

Andrus Ansip

Eesti seadused seda ei keela. Ja nagu ma juba eelnevalt ütlesin, on seda juhtunud ka varem, et nad on olnud samas lennumasinas. Ja minu arusaamiste järgi Vabariigi President ja Riigikogu esimees ei peaks viibima samal laeval või samas autos või samas lennukis, see oleks põhjendatud riskide hajutamine, sest teatavasti Riigikogu esimehele langevad presidendi kohustused siis, kui Vabariigi President ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Aga selliseid takistusi, nagu oleks Vabariigi Presidendi ja Riigikogu esimehe samas sõidukis viibimisele, ei ole olemas Vabariigi Presidendi ja peaministri samas sõidukis viibimisele.

Juhataja

Aitäh! Palun.

Anne Sääsk, TV 3

Kuigi see teema kuulub sotsiaalministrile, kuid ma vaatan, et majandusministeerium on ka seda eelnõu toetanud. Äkki minister Parts oskab põgusalt valgustada ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu?

Juhan Parts

See on jaemüügil juurdehindluse määradega tegelev eelnõu. Sotsiaalkomisjoni poolt algatatud ja me toetame seda. Üldine minu hoiak ja meil on üks arutelu kabinetis veel toimumata, ma arvan, ka kogu selles apteegi ja rohumajanduses me peame ikkagi natuke seda vaatama, kuidas need turud siin toimunud on. Rohu hinnad on tegelikult ikka Eestis väga kallid. Lähed Londonis apteeki, tavaline rohi maksab kaks korda vähem kui Eesti apteegis. Aga see konkreetne eelnõu tegeleb seal teatud juurdehindluse määradega, millega summa summarum tarbija peaks ka võitma.

Samas jällegi ta vist annab ka seal mingeid võimalusi, et väikeapteekide jätkusuutlikkus oleks tagatud. Aga minu arvates me peaksime seda, ma ei tea, kas me jõuame selle koalitsiooniga kunagi, aga kogu see rohumajanduse – puhtalt majanduslikust aspektist vaadatuna – peaks võtma ikka tõsiselt fookusesse, sest need hinnad tegelikult tulenevad ka sellest, et siin konkurents ei toimu, kohati on hinnad kõrgemad kui on Lääne-Euroopas. Lihtsam on tuua tõesti kuskilt mujalt kohvrikesega endale koju kui osta Eestist.

Andrus Ansip

Ma tuleks korraks veel nende lennumasinate juurde tagasi. Ühes ja samas lennukis on ka Euroopa ülemkogudele lennanud mitmed peaministrid või presidendid koos. Ja mina olen lennanud koos Läti peaministriga, Leedu presidendiga, Taani inimestega, Belgia peaministriga, küllap neid on veel. Ja kindlasti ma olen lennanud ühes ja samas lennukis Bakuust Varssavisse koos Lech Kaczyńskiga. Sellel lennureisil minu veendumus, et tegemist on tõelise Eesti sõbraga, ainult tugevnes. Nii, nagu Vabariigi president on öelnud, nii võin ka mina kinnitada, et 2007. aasta aprillisündmuste ajal oli tema üks esimesi, kes helistas ka mulle ja pakkus oma abi. Ja me rääkisime sellest abipakkumisest, aga ka muust koostööst seal lennureisil.

Ma võin teile kinnitada, et Lech Kaczyński näol oli tegemist inimesega, kellest võib kõnelda kui võrdsuse ideest läbi imbunud inimesest. Ta seisis alati mitte ainult enda eest, vaid kõigi eest. Ta ei saanud taluda seda, kui kellegi pisema või nõrgema huvidega ei tahetud arvestada. Ja ta oli väga suur eurooplane ja kindlasti ka suur Eesti sõber. Minul oli au temaga koos töötada küllalt pikka aega kogu tema Poola presidendiks oleku aja jooksul Euroopa Liidus ülemkogudel, NATO tippkohtumistel, kahepoolsetel kohtumistel, me viibisime koos erinevatel konverentsidel.

Mul on hästi kahju, et teda enam meie hulgas ei ole. Viimati, kui ma Poolas käisin, siis ütlesin ka seda pressikonverentsil, et Poola on ilmselt ainus suurriik, kus Eesti inimese tundeid mõistetakse ka ilma igasuguste sõnadeta, poolelt sõnalt kindlasti. Ja Lech Kaczyński oli kindlasti selles ülimalt heas teineteise mõistmises väga kandev roll kanda.

Juhataja

Aitäh! Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aeg intervjuudeks.