Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / President / Riigipea: pensioniea tõusuga piirdumine ei lahenda tööjõuprobleemi

Riigipea: pensioniea tõusuga piirdumine ei lahenda tööjõuprobleemi

Prindi see artikkel
27. aprill 2010

THIlvesStGallenPresident Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Koos otsusega tegi riigipea avalduse, milles ta kutsub Riigikogu ja valitsust astuma lähiaastatel astuma kõiki vajalikke samme selleks, et lahendada edukalt elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleeme.

Vabariigi Presidendi hinnangul peab Eesti vastu võtma seadused ja kiitma heaks poliitikad, “mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile,” seisab avalduses.

Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20 aasta pärast kahaneb see suhtarv kolmele ja 40 aasta pärast 1,8-le. Ometi on pensioniea tõstmine president Ilvese hinnangul vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa Eesti ees seisvast ülesandest.

“Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani,” ütles president Ilves.

Riigipea juhib oma avalduses tähelepanu ka asjaolule, et kõnealust seadust menetledes ei järginud parlamendi enamus Riigikogu varasema praktika parimaid tavasid. Ometi ei rikutud seejuures ei põhiseadust ega ka teisi õigusakte, leiab Vabariigi President.

Avalduse täistekst:

Vabariigi Presidendi avaldus

Kadriorus, 27. aprillil 2010

Kirjutasin täna alla otsusele kuulutada välja Riigikogus 7. aprillil 2010 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mis tõstab pensioniea 2026. aastaks 65 eluaastani.

Olen Riigikogu lõpphääletuse järel saanud parlamendifraktsioonidelt, kohalikelt omavalitsustelt, mittetulundusühingutelt ja kaaskodanikelt kirjalikke ettepanekuid jätta kõnealune seadus välja kuulutamata, sest eelnõu menetlemise käigus rikuti väidetavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadust.

Menetluse õiguslikust analüüsist selgub, et kuigi seaduse menetlemise käigus korraldatud Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumine ei vastanud Riigikogu senise praktika parimatele tavadele, ei rikutud eelnõu menetlemisel Eesti Vabariigi põhiseadust ega teisi õigusakte.

Siiski juhin Riigikogu ja selle juhatuse tähelepanu asjaolule, et iga seesugune juhtum kujundab Eesti poliitilist kultuuri. Riigikogu juhatus vastutab otseselt meie parlamendi töövõime, maine ning seal vastu võetavate otsuste legitiimsuse eest.

Panen Riigikogu praegusele ja tulevastele koosseisudele, samuti valitsusele ja vastutavatele ministeeriumidele südamele, et stabiilne ja toimiv pensionisüsteem on kodaniku ja riigi usaldusliku partnerluse üks aluseid. Seepärast ei saa mistahes majanduslik, demograafiline või poliitiline paratamatus ega otsustamise väidetav kiireloomulisus selles valdkonnas õigustada sisuka väitluse ja selgituste nappust. Igale kehtivat pensionisüsteemi sisuliselt muutvale otsusele peab eelnema arutelu, mis informeerib nii parlamendi liikmeid kui ka avalikkust otsuse kõigist otsestest ja kaudsetest mõjudest.

Tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu kujundavatesse otsustesse tuleb suhtuda ülima vastutustundega, hoidudes seejuures populistlikest, avalikkust eksitavatest ja Eesti tegelikke vajadusi eiravatest lubadustest.

Olen seisukohal, et pensioniea tõus on Eesti, aga laiemalt pea kõigi Euroopa Liidu riikide demograafilist olukorda arvestades paratamatu ning kõnealune seadusemuudatus jõustub piisava ajavaruga. Aga seejuures mõistkem, et pensioniea tõstmine on vaid üks, tehniliselt ilmselt kõige lihtsam osa meie ees seisvast ülesandest. Me ei tohi end petta usuga, et see konkreetne otsus lahendab kõik homsed probleemid. Enesepett viib meid juba mõne aasta pärast sundseisu, kus tuleb hakata pensioniiga uuesti tõstma, kas 67. või koguni 70. eluaastani.

Kutsun parlamenti ja valitsust astuma lähiaastatel kõiki teisi vajalikke samme, mis tagaksid koos väärika vanaduspensioniga ka majandusruumi ja pensionisüsteemi stabiilsuse järgmisteks kümnenditeks. Selleks tuleb meil seada Eesti keskseks ülesandeks oma kaaskodanike tervelt ja tööjõuliselt elatud aastate hulga kasv. Lisaks tuleb riigi, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori ühise tööga luua eakatele võimalused teha oskustele vastavat tööd, kuni selleks jätkub tervist ja tahet.

Olen veendunud, et lähiaastatel tuleb võtta vastu seadused ja kiita heaks poliitikad, mis käsitlevad elukestvat õpet; 60-aastaste ja vanemate inimeste paindlikku töökorraldust; erinevaid, töö spetsiifikat arvestavaid kindlustusmehhanisme; Eesti ühiskonna pikaajalisi huve arvestavat immigratsioonipoliitikat ja tervisekäitumist, mil on otsene mõju elueale, töövõimele ja elukvaliteedile.

Oma tulevasi vajadusi täpselt prognoosides ning kainelt ja asjatundlikult küsimustele vastuseid leides tuleme elanikkonna vältimatu vananemisega seotud probleemidega edukalt toime.

Toomas Hendrik Ilves,

Eesti Vabariigi president