Juhataja Liina Lepik

Tere, head ajakirjanikud! Valitsuse istung on lõppenud, õhtul jätkatakse kabinetinõupidamisega. Algatuseks sõna peaministrile.

Andrus Ansip

Aitäh! Valitsus kinnitas täna käesoleva aasta dividendide summa, mille riik võtab riigi osalusega äriühingutest ja kogusumma on 2,245 miljardit krooni. Aga rahandusminister räägib sellest lähemalt.

Kuulasime ära ka aruande stabiliseerimisreservi varade kohta. Varasid on jälle juurde tulnud, tootlus on olnud 2,34% esimeses kvartalis aastaarvestuses ja varasid on 4,7 miljardit krooni. Valitsussektori reservide summa on ka enam-vähem ilmselt kohalolijatele teada, 25 miljardit krooni, aastavahetuse seisuga 11,7% SKT-st on Eesti riigil valitsussektori reservides raha.

Kui panna sinna kõrvale siis valitsussektori võlakoormus, siis see on kroonides 15,5 miljardit krooni ehk 7,2% SKT-st ja sellest võib teha lihtsa järelduse – põhimõtteliselt võiks Eesti valitsussektori kõik võlad täna tagasi maksta ja valitsusel oleks ikka veel alles reservid. Aga Jürgen räägib pikemalt ka sellest küsimusest.

Valitsus kiitis heaks justiitsministri esitatud halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu, millega muudetakse halduskohtumenetlust tõhusamaks, menetlus muutub kiiremaks, bürokraatiat saab vähem olema. Tarbetud normi- ja sisunõuded kaotatakse kaebuse esitamisel ja lihtsustatakse oluliselt ka kaebuse muutmise nõudeid. Paljusid otsuseid on võimalik langetada ka läbi kirjaliku menetluse, ehkki avalik menetlus jääb ka edaspidi valdavaks. Ja lihtsustatakse ka võimalusi pidada istungit ilmumata jätnud menetlusosaliseta. Aga justiitsminister on kindlasti valmis põhjalikult kirjeldama nimetatud eelnõuga kaasnevaid võlusid, nii et olge head, pöörduge justiitsministri poole. Minu poolt kõik. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Lähemegi edasi raha teemadega. Sõna rahandusministril.

Jürgen Ligi

Tegelikult peaminister ütles olulise ära, aga muidugi see reservide hulk meil nüüd lõputu ei ole. Olukord on suhteliselt hea Euroopa kontekstis, aga me ise teame, et kulud ikkagi ületavad tulusid ja võitlus nii tulude kui kulude pärast ei kao kuhugi. Sisuliselt need summad, st reservid ja võlakoorem, need summad ikkagi lähenevad üksteisele. Nii et tuleb olla konservatiivne edasi.

Täna me langetasime otsuse riigiettevõtete dividendide teemal. Summa on öeldud, see on 2,245 miljardit. Seda on natukene rohkem, kui oli prognoositud kevadprognoosis ja ka eelarves, kuid me arvame, et riigiettevõtetes see rahavajadus nii põletav ikkagi keskeltläbi ei ole, kui on riigieelarves. Samm on riiklikult õigustatud. Samas me ei võta ka kõike, mis võtta on, jätame ka ettevõtete käsutusse natukene kasumit.

Peale selle oli meil stabiliseerimisreserv ja sildfinantseerimised, 3,7 miljonit krooni kokku veterinaar- ja toidulaboratooriumile loomataudide seireks ja kaks finantseerimist puudutavad Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava kliimamuutuste programmi elluviimist. Selleks eraldatakse pool miljonit Rapla maavalitsusele ja 0,327 Harju maavalitsusele. Tagastamise ajad on kõigil juhtumil 2012. aasta. Viies rahaeraldus on Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudile Läänemere riikide ilmaradarite andmete vahetamiseks. Projekt saab ajutiselt 962 tuhat krooni kuni 31. märtsini 2011. Ja vast sellega piirduks.

Välisvahendite kasutamisest on jutt, üldiselt on välja makstud selle aasta jooksul umbes pool miljardit krooni eelmise aasta kvartaliga võrreldes rohkem. Üldsumma on siis 2,4 miljardit. Kõige rohkem on kasvanud struktuuritoetuste väljamaksed, eelmise aasta esimeses kvartalis oli see 350 miljonit, sel aastal 1,2 miljardit. Olukorraga üldjoontes võib enam-vähem rahul olla, aga tuletan ka meelde, et eelmise aasta teisel poolaastal oli rahaeraldustes kaks korda edukamad kui esimesel poolaastal ja sellepoolest see eelmise aasta esimene kvartal väga hea võrdlusbaas ka ei ole. Aga midagi see ikkagi näitab ja sesoonsed probleemid on siin lisaks. Igal juhul aasta alguses on kasutamine keerulisem. Nii et need on võrreldavad summad. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Ja täna on põhjust rääkida rahast ka kultuuriministril ja sõna on Laine Jänesel.

Laine Jänes

Aitäh! Kultuurivaldkonnas on täna kaks head uudist. Üks on see, et Vabariigi Valitsus eraldas raha meie vehklejatele. See uudis on tegelikult juba päris ammu meediast ka läbi käinud, aga täna formaliseerus tegelikult ja eraldati 225 tuhat krooni, s.o vastavalt kokkulepitud korrale ja siin ei olnud ka mingisugust erandit, vaid kõik läks reegli järgi.

Raha said Julia Beljajeva 42 tuhat krooni, Erika Kirpu, 42 tuhat krooni, Nelli Paju, sama summa ja Anu Hark, 24 tuhat krooni. Ja treenerid Viktor Kirpu, 25 tuhat krooni, Helen Priinits, 20 tuhat krooni, Natalja Kotova, 20 tuhat krooni ja Tiit Räni, 10 tuhat krooni.

Teine uudis on kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu vastuvõtmine Vabariigi Valitsuses. See on rahvasuus kõlama jäänud nime all „protsendiseadus“, mida on menetletud päris pikalt. Alustasime kultuuriministeeriumis läbirääkimisi ja koostööd erinevate kunsti- ja arhitektuuri-inimestest koosnevate ringkondadega juba 2007. aasta lõpul. Ja tõepoolest on olnud siin väga põhjalikult, mitmekülgselt läbi vaagitud seaduse õiguslik pool.

Ma tahan kasutada juhust, et tänada väga kõiki koostööpartnereid ja eelkõige Eesti Kunstnike Liitu, Jaan Elkenit, väga professionaalse ja kannatliku ja hea koostöö eest selle seaduse ettevalmistamisel. Eks see seadus loomulikult parendab ka meie kunstnikkonna olukorda ja seetõttu on täiesti mõistetav ja arusaadav, et just Kunstnike Liidu huvi on olnud ka väga suur, aga kindlasti leiab kultuuriministeerium, et kultuuripoliitilises mõttes on see erakordselt oluline samm.

Ehkki vabatahtlikult on erinevaid ehitisi ehitades nii kohalikud omavalitsused, eraettevõtted, aga ka riigiasutused juba pikemat aega siiski vastavalt võimalustele oma hooneid kunstiteostega kaunistanud, et see ei ole ka nüüd nii revolutsiooniline, et kunagi pole seda tehtud ja nüüd järsku hakatakse. Pigem on see selle tegevuse seadustamine ja võimaldab meie kunstnikkonnale kandideerida ideekonkurssidel, pakkumaks oma uusi töid.

Kohe ütlen täpsustuseks, et see 1% tähendab siis ühte sajandikku ehitushanke hinnast, kui ehitushange on juba tehtud, see menetlus on kinnitatud ja sealt arvutatakse see 1%, aga mitte suurem ei saa olla see summa kui 65 tuhat eurot. Nii et ülemine piir on paigas, kõik, mis sealt allapoole jääb, on 1% suurus ehitushankel kinnitatud hinnast. See on käibemaksuga hind, sinna juurde käibemaks enam ei lisandu.

Võib-olla lihtsalt üldtaustaks või informatsiooniks ka veel nii palju, et tegemist on vallasasjadega. Siin on olnud arutelu all, et kas protsendiseaduse alla võiksid käia ka erinevad pannood, dekoratiivsed detailid, mis on kusagil seinas või näiteks trepikäsipuus kinni, siis nüüd on kokku lepitud, et tegemist on vallasasjadega, olgu need skulptuurid, purskkaevud või siis ka erinevad installatsioonid või seina peale riputatavad maalid, akvarellid ja muud sellised teosed.

Võrdluseks ja taustainfoks ehk ka niipalju, et Euroopas riiklikul tasandil sellist seadust tegelikult ei ole, on olemas kohaliku omavalitsuse tasandil. Näiteks erinevad protsendiseadused hakkasid aktiviseeruma 80. aastatel, esimesed ideed sellest olid juba 1930. aastatel, kuid kahjuks see siis ei realiseerunud, sõda tuli ka peale ja pärast seda oli tükk tühja maad, kui uuesti suudeti hakata mõtlema siis kunsti- ja kultuurivaldkonna toetamise peale.

Aga näiteks on sellised näited, “Kunst am Bau” Saksamaal, “Art for Architecture” Suurbritannias, “Percent for Art”, see on siis Ameerika Ühendriikides, Iirimaal. Ja Hollandis on üks programm olemas alates 1951. aastast, mis koordineerib riigi arhitektibüroo tööd. Soomes on see kohalike omavalitsuste määrustes ja seadustes koordineeritud.

Ka selleks riigihanke summaks või numbriks, millest me räägime, on kolmekordne riigihanke piirmäär, tegu võib olla nii ehitatava kui renoveeritava hoonega ja see on siis 750 tuhat eurot. Võib-olla numbritest veel niipalju, et kui seda seadust ei kohaldata, siis põhimõtteliselt on ette nähtud ka trahv ja trahvi suurus on praeguse seisuga 4000 eurot. Seadus jõustub 2011 1. jaanuaril, kui see läbib õnnelikult parlamendi vaidlused nüüd lähiajal ja siis hakkamegi toimetama. Aitäh!

Juhataja

Aitäh! Lõpetuseks sõna siseministrile.

Marko Pomerants

Aitüma! Me siseministeeriumis tegeleme edasi riigipiiri sujuvama ületuse organiseerimisega. Teatavasti on meil küll olemas riigipiiri seadus, mis võimaldab ootejärjekorra korraldamise eest raha võtta ja seda korraldada, aga siiski me leidsime, et selle seaduse praegune redaktsioon ei anna piisavat selgust kõikidele võimalikele osapooltele ja seetõttu me täna algatasime valitsuse poolt uue seaduse eelnõu, mis täpsustaks asjaolusid.

Lihtsalt mõned sellised pidepunktid. Kõigepealt, me tahame seaduses ära kirjeldada, milline see ooteala oma tingimustelt peab olema. Ma toon siin mõned stiilinäited, tal peab olema kindlasti kõvakate, tal peab olema piire, seal peab olema internetile vaba juurdepääs, valgustus, videovalve, olmejäätmete ja tualettruumi kasutamise võimalus ja loomulikult broneerimise võimalus, et piiriületuseks omale aeg saada.

Riik selle seaduse eelnõu kohaselt looks vastava andmekogu, mille kaudu piiriületusjärjekordi peetakse, et see ei ole selline lihtsalt nagu pangas on, et teller vajutab nuppu ja lähete õige luugi juurde, kindlasti on vaja täiendavaid andmeid, mis puudutab selle veose ka võimalikku kaupa, et saaks juba planeerida tolliületust. Kindlasti on vaja ette näha olukorrad, kus ootealal polegi vaja üldsegi olla ja eelisjärjekorras on võimalik piiri ületada, näiteks kiiresti riknevad kaubad, liinibussid, mis sõidavad oma graafiku kohaselt, mingisugused valitsusdelegatsioonid jne, selleks tuleb võimalus ette näha.

Riik ise ei kavatse maksumaksja raha täiendavalt kulutada, mõeldud on korraldada hanked ja sõlmida halduslepingud kõigepealt nende ootealade pidajatega ja teiseks ka selle broneerimissüsteemi haldajaga. Neid ootealasid võib olla seaduse eelnõu kohaselt kui palju iganes, kusagil on ikkagi mõistlik piir, aga nad peavad kõik haakuma broneerimissüsteemiga ehk igas piiripunktis ikkagi tekib ühtne järjekord.

Juba praegu on seaduses kehtestatud, et see tasu on kuni 250 krooni, mida võib ootealal võtta teenuste eest. Juhtumil, kui ootejärjekorranumber võetakse ilma ooteala läbimata, on selleks tasuks nähtud ette kuni 25 krooni ja see kulu on siis mõeldud selleks, et seda andmekogu hallata, arendada ja käigus hoida. Loodame, et jaanipäevaks on meil seadus menetletud. 1. augustist plaanime jõustada ja oleme täis hetkel optimismi, et kusagil novembrikuus võiks olla meil toimiv süsteem ehk autod ei pea, seda eriti Narva suunal, seisma maantee ääres, vaid on vastavas korralikus ootealas. Ja siin kindlasti on meil suur lootus ka AS Sillamäe Sadam, kes on saanud Euroopa Komisjonist vastava toetuse, et sellist ooteala hakata rajama. See siis piiriületuse korraldamise koha pealt.

Lisaks, kuna välismaalaste asjandus on ka siseministri haldusalas, siis me toetasime ühte Riigikogu kultuurikomisjonis algatatud eelnõu, mis ongi välismaalaste seaduse muutmise eelnõu ja see on seotud välisüliõpilaste Eestis õppima asumisega magistrantuuris ja doktoriõppes sellistel õppekavadel, kus veel ei ole riiklikku tunnustust.

Nii et selle seadusemuudatuse kohaselt on võimalik ikkagi kuni 31. detsembrini 2011 saada Eestis õppimise ja elamisluba ka sellistele õppekavadele, kus riiklikku tunnustust veel ei ole, kuid tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud erialadega. Nii et oleme atraktiivsemad, Eesti riik kui õppimiskeskkond, ka selle eelnõu muudatuse läbi. Kõik praegu.

Juhataja

Aitäh! Nüüd küsimuste kord.

Riina Eentalu, ERRi raadiouudised

Täpsustav küsimus kultuuriminister Laine Jänesele. Kas see kunstiväärtuste tellimise seadus ei puuduta omavalitsusi, see puudutab ainult riigi poolt tellitud ….

Laine Jänes

Kunstiteoste tellimise seadus on selle nimi, võib-olla ei ole sellega veel harjutud, aga see puudutab riigiasutusi ja avalik-õiguslikke asutusi. See ei puuduta kohalikke omavalitsusi. Ja see puudutab erinevaid sihtasutusi, mis on riigi osalusega, mittetulundusühinguid, mis on riigi osalusega või avalik-õiguslike asutuste osalusega ja Vabariigi Valitsuse määratud riigi äriühinguga.

Nii et see on ikkagi riigiasutustele tehtud seadus praegu ja kohalikud omavalitsused, ma loodan, ühel hetkel liituvad sellega vabatahtlikult. Päris mitmetes kohalikes omavalitsustes seda praktikat juba ka rakendatakse, aga seaduse mõistes on see ainult riigiasutustele.

Juhataja

Aitäh! Üllar Luup, palun.

Üllar Luup, Kanal 2

Härra Ligi, te ütlesite, et te seda dividendide potti päris tühjaks ei teinud. Kui palju siis, kas te saate mõned näited tuua, kui palju jäi ettevõtetele ….

Jürgen Ligi

Ettevõtetele jäi miljoneid ja miljoneid. Siin näiteks …

Andrus Ansip

Ütleme, et sadu miljoneid.

Jürgen Ligi

Aktsiaseltsidele, mis sisaldavad sõna „teed“ jäi miljon ja paar meie ettepanekuga võrreldes, meie ettepanek ei olnud ka viimse kroonini, ettepanek oli natukene suurendada seda lihtsalt. Tallinna Sadamalt oleks saanud võtta natukene rohkem, 30 miljonit oli meie ettepanek suurem. Lennuliikluses oli 20 miljonit siis võtmata summa jne. Rahandusminister oleks tegelikult rohkem võtnud. Sest, ma kordan üle, ega riigiettevõtetes rahapuudus nii suur ei ole, kui on meil riigieelarves.

Juhataja

Aitäh! Riina Koit, palun.

Riina Koit, Aktuaalne Kaamera

Minu küsimus oleks küll majandusministrile, aga kuna teda siin ei ole, siis suunan selle edasi peaministrile. Kuidas edeneb Estonian Air´i ülevõtmine?

Andrus Ansip

Oi, ei, meil ei ole sellist plaani, me ei kavatsegi üle võtta. Ega siin uudiseid ei ole. Kui majandusminister viimati osales siin pressikonverentsil, siis ta kirjeldas sündmuste käiku, ka eelseisvat sündmuste käiku päris üksikasjaliselt ehk siis, me oleme pidanud väga konstruktiivseid läbirääkimisi SAS-ga. On ilmselge, et Estonian Air on olnud kahjumis, kahjum tuleb millegi arvelt katta. Ju tuleb selleks vähendada aktsiakapitali. Aga need otsused on veel langetamata praegu, kui palju siis aktsiakapitali tuleb vähendada ja ei Eesti riik ega ka SAS kavatse Estonian Air´ist loobuda.

Selleks et Estonian Air saaks edasi tegutseda, vajab ta täiendavat kapitalisüsti ja riik valitsuse suu läbi on deklareerinud seda, et tema kavatseb kindlasti aktsiakapitali laiendamisega kaasa minna. Aga missugustes proportsioonides toimub aktsiakapitali vähendamine, missugustes proportsioonides võib toimuda aktsiakapitali lisamine, see on praeguseks veel otsustamata.

Riina Koit, Aktuaalne Kaamera

Ma täpsustaksin. Majandusminister härra Parts ütles eelmine pressikonverents, et eelleping kirjutatakse lähipäevil alla. Nüüd on juba nädal möödas ja ei ole seda juhtunud. Mille taga asi seisab?

Andrus Ansip

Ma nüüd ei saa täpsemalt kommenteerida, missugune eelleping? Mis selles eellepingus kokku lepitakse? Meil on praegu teatavasti kolm aktsionäri Estonian Air´il ja siis see eelleping peaks puudutama kõiki kolme aktsionäri. Kui kaks aktsionäri omavahel milleski kokku lepivad, siis sellel on ka edasiseks tegutsemiseks vajalik jõud olemas.

Põhimõtteliselt see mänguruum on minu poolt ära kirjeldatud ja missugused konkreetsed summad saavad olema, kas aktsiakapital vähendatakse näiteks nullini ja hakatakse sealt uuesti siis ülesse seda suurendama või saavad need proportsioonide olema teistsugused, seda on minul aktsionäride koosoleku eest võimatu öelda ja mul poleks kohane kaasaktsionäridele dikteerida, kuidas nemad otsustama peaks.

Juhataja

Aitäh! Martin Vallimäe.

Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS

Täpsustaksin mõlemat eelnevat küsimust ja suunaksin rahandusministrile. Kui palju siis ikkagi te dividende võtsite näiteks Eesti Pangalt, Eesti Energialt, Tallinna Sadamalt jne? Ja teine küsimus, kas teil on arvutused, teada orienteeruv summa, suurusjärkki, mis kulub Estonian Air´i tehinguks?

Jürgen Ligi

Kõigepealt, Eesti Pank ei jaga dividende. Aga kasumieraldis on neil tavapäraselt 25%. Kas see võiks olla ka suurem, ei ole nendega vestelnud, rahandusminister ei ole panga nõukogu hääleõiguslik liige. Dividendide üldsumma on nagu ma ütlesin 2,245 miljardit. Ja mõned näited siit, otsime tabelist, mis firma teid huvitab? Tallinna Sadam, 330 miljonit võtame ja natukene jätame. Siis, Eesti Loots, võtame 21 miljonit. Lennuliiklusest, Lennuliiklusteenistuse Aktsiaselts on ilus nimi tal, 50 miljonit võtame. Ja need on suuremad summad. Eesti Energialt 1,7 miljardit, seda on ju välja öeldud juba pressis korduvalt. Sellised suuremad summad.

Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS

Kas Telekomist laekub ka midagi?

Jürgen Ligi

Telekom on üks võõras firma. Sealt me võtaks võib-olla teenust pigem. Nad ju maksavad meile tulumaksu, seda nad on ka lubanud teha ja me oleme ka kohtunud, nad on optimistlikud, nad on väga innovaatilised ja hoiavad ka meiega häid suhteid. On tulemas tublisid investeeringuid, kus Eesti paistab tehnoloogiliselt hästi silma. Aga eks nad ise sellest siis räägivad.

Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS

Ja Estonian Air´i summa?

Jürgen Ligi

Milline neist? Ma mõtlesin dividendide peale. Jutt on ikkagi sadadest miljonitest, aga Juhan Parts on sellest rääkinud, see kõik ei ole ühekordselt, seal on nüansid juures. Sõltub, mida me täpselt mõtleme selle summa all.

Andrus Ansip

Kapitali vajadus sõltub ka sellest äriplaanist, mille alusel edasi tegutsema hakatakse. Aga see suurusjärk on 200-400 miljoni kroonini, millest me praegu räägime. Ja kui me räägime sellest maksimumsummast, siis see sisaldab kindlasti ka Bombardier`i lennukite kasutuselevõttu. Aga need otsused on aktsionäride üldkoosoleku otsustada ja ei ole valitsus see, kes kaasaktsionäride eest vähemusosanikuna siis hakkab otsuseid langetama. See pole võimalik.

Martin Vallimäe, uudisteagentuur BNS

Ma jätkaksin. Aitäh! Küsiks, õhtul on kabinetis nelja aasta eelarve strateegia. Kas te võtate seal arvesse ka Eesti Panga eilset prognoosi, mis kindlasti räägib sellest, et riigil on väga raske kui mitte võimatu leida lähiaastail tasakaalu, kui ei vaadata ümber kulude külmutamise ajal sotsiaaltoetusi, mis puudutab nüüd pensione ja haigekassa jooksvat defitsiiti. Kuidas te sellesse nägemusse, Eesti Panga nägemusse suhtute ja sellesse seisukohta, mis Eesti Pangal jätkuvalt on, et pensione saaks ka selle indekseerimise alusel vähendada?

Andrus Ansip

Pensionide vähendamine kindlasti päevakorras ei ole. Ma ei ole märganud, et Eesti Pank oleks niisuguse ettepanekuga lagedale tulnud. Ehk siis, pensionide vähendamine, see ei ole Eestis võimalik. Miks ta ei ole võimalik, ma olen ka sellele siin pressikonverentsidel korduvalt vastust andnud, Eurostati järgi 39% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest elab vaesusriskis. Ja selle 39%ga me oleme Euroopa Liidus kolmandal kohal Läti ja Küprose järel, mis kindlasti Eestile au ei tee.

Ja kui nüüd vaadata Eesti vaesusuuringuid, siis perekonna tüübi järgi kõige suuremas vaesusriskis elavad üksikud pensionärid. Meil räägitakse palju sellest, et üksikvanemad, kellel on mitu last, et nemad on kõige suuremas vaesusriskis, aga uuringud kinnitavad seda, et üksi elav pensionär on kõige suuremas vaesusriskis ehk siis 80% üksi elavatest pensionäridest Eestis elab vaesusriskis.

Ja mul on nüüd küsimus teile, kuidas te kujutate ette, et nendelt inimestelt on võimalik veel midagi ära võtta? Ehk oskate vastata, millest nad elatuma hakkavad? Mis sotsiaalsest sidususest siis on üldse võimalik rääkida, kui minna nende 80% käest, kes vaesusriskis elavad, veel midagi ära võtma? Mitte ühtegi struktuurset reformi pole võimalik teha, ilma et rahvas mõistaks nende reformide vajalikkust, ilma et rahvas toetaks neid reforme.

Aga siin on puht eksistentsiaalne küsimus, millest need inimesed peaksid elatuma, kui nende käest midagi praegu veel minna ära võtma? Ehk siis, ma ei usu, et Eesti Pank sellisena küsimuse püstitas. Eesti Pank konstateerib, et jah, sotsiaalkuludest pensionid moodustavad väga suure osa. Aga see on ka kõik. Pensione vähendada kindlasti keegi ei kavatse.

Jürgen Ligi

Jah. Ja nägemustest niipalju, et kui Eesti Pangal on see privileeg, et ta tegeleb ainult rahandusega ja jätab samas sellise ettepaneku tegemata, siis seda enam institutsioon, kes tegeleb ühiskonnaga laiemalt, ei pea nüüd küll ütlema, et ta tegemata ettepanekut hakkab ellu viima.

Meie eesmärk, meie rahanduslikud vaated on väga sarnased, meie prognoosid on numbriliselt praktiliselt samad, Eesti Pank korrigeeris allapoole oma prognoosi, aga me peame arvestama ka sotsiaalseid reaalsusi. Nii et poliitika on siiski valitsuse teha. Eesti Pank teeb rahapoliitikat, isegi mitte eelarvepoliitikat ei tee nemad, nii et see on kõik meie töö. Meie peame sotsiaalsed eesmärgid täitma rahanduslikes raamides ja nii et selles mõttes tööd on meil palju. Tööd on meil palju ja pensionide alandamine ei ole meie plaan ega eesmärk.

Andrus Ansip

Ehk siis, tuleb ju tunnistada, et valitsus on hakkama saanud. Eriti, võrreldes väga paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, Eesti rahandus on päris heas korras. Valitsus on senini hakkama saanud ja küllap ta saab ka tulevikus hakkama. Nii et muretsemiseks põhjust ei ole.

Selle kulude külmutamise ideega on lugu selline, et siiani me oleme neid vähendanud. Ja sotsiaalkulutused kasvavad kindlasti. Oleks täiesti ebaloogiline, kui kriisis sotsiaalkulutused väheneksid. Kriisi ajal sotsiaalkulutused suurenevad, mingid teised kulutused peavad vähenema summa summarum.

Missuguseks kujunevad järgmiste aastate eelarved, millal saabub leevendus, millal me saaksime summa summarum kulutusi suurendada, seda me hakkame täna kabineti nõupidamisel alles arutama.

Juhataja

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis lõpetame pressikonverentsi ja aeg intervjuudeks.

Lõpp