Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Valitsuse 19. augusti pressikonverentsi stenogramm

Valitsuse 19. augusti pressikonverentsi stenogramm

Prindi see artikkel
19. august 2010

StenbockiMajaJuhataja, Martin Jaško

Alustame tänase valitsuse pressikonverentsiga. Rahandusminister on kohe liitumas meiega. Ülevaate istungist annab peaminister. Palun.

Andrus Ansip

Täna oli meil päevakorras vaid 12 päevakorrapunkti, aga ometi arutelu jätkus kaheks tunniks ja mõneks minutiks veel rohkemakski. Kõige olulisem teema on seotud keeleseadusega, sellest räägib meile Tõnis Lukas.

Aga me arutasime ka rahandusega seotud küsimusi, päris mitmeid ja arutasime ka ühte küsimust, millest me täna pressikonverentsil ei räägi. Me saime mingisuguse eelneva ülevaate valmivast majandusuprognoosist. Jürgen häid sõnumeid ei taha tuua, aga, jah, maksulaekumised on siiani olnud oodatust paremad ja ka mittemaksuliste tulude osas, mingis osas võib öelda, et raha on tulnud üle ootuste palju ja see tekitab meile isegi probleeme.

Ehk siis jutt käib Kyoto ühikute müügist. 1,5 miljardi krooni eest on lepinguid juba sõlmitud, planeerime veel 200 miljonit selleks aastaks ja raha tuluna laekub sel aastal, aga põhilised kulud tehakse alles järgnevatel aastatel ja see põhimõtteliselt defitsiidi prognoosi sel aastal viib kaunis madalale, aga järgmistel aastatel on olukord sedavõrd jälle raskem.

Valitsus muutis digitaalse isikutunnistuse korda. Kui inimene, kellel on isikutunnistus, kaotab isikutunnistuse ära, aga tal on vajadus digitaalseid allkirju anda, siis tal on võimalik kiiresti selle korra rakendumisel taotleda omale digitaalset isikutunnistust. Sellel ei ole pilti, aga sellega saab anda digitaalseid allkirju. Mingit erilist revolutsiooni see ei kujuta, see muudatus, aga inimeste elu teeb ta kergemaks küll. Ülejäänud ei ole väga olulised, pressiteated on välja saadetud juba.

Juhataja

Aitäh! Keeleseadusest haridusminister Tõnis Lukas.

Tõnis Lukas

Aitäh! Keeleseadus on sisuliselt ka väga tähtis, aga tema tegemine protsessina on olnud ka nauditav ja ilmselt ka jälgijatele.

Kui te mäletate, siis eelmise aasta suvel oli ka päris põhjalik debatt avaliku teabe andmise küsimustes ja meedias kasutatava keele üle. Kusjuures kõik meediaväljaanded olid ju kaunis erutatud ja osalesid selles diskussioonis, et kuidas siis tagada, et ka meedias kasutatav keel oleks kirjakeele normiga lähedane või siis vähemalt käiks hea tava järgi. Siin ma võingi ütelda, et seaduses ei ole pärast pikki diskussioone enam meedias kasutatava keele kohta kirjakeele normi järgimise kohustust, küll aga on esile toodud hea tava ja selle järgimise põhimõtted.

Nii et küllap siis kõik toimetused peavad jälgima seda head tava ja on olemas meedial oma regulatsiooniüksused ja kogud, kes siis vastavalt, nii vähemalt üldsuse poolt ma soovitaksin ja soovitan ka nendele kogudele, et jälgiksid, et see keel, mida kasutatakse ja millega kõik inimesed igapäevaselt kokku puutuvad, oleks korrektne.

Aga seaduse eelnõu põhiline alus on olnud ikkagi vajadus keeleseadust muuta. Keel areneb kogu aeg ja ka ümbruskond, ka need suhted, mis keele kasutamist tingivad või mis keele jaoks raami annavad – need suhted ei ole staatilised, ühiskond muutub meie ümber.

Senine keeleseadus on `95. aastast pärit, seda on muudetud 17 korda. Praegune uus keeleseadus on lahti kirjutanud mitmed niisugused valdkonnad, mida seni eriti reguleeritud ei olnud, aga samas on jätnud, nagu ma juba nimetasin, ka hea tava reguleerida ja inimeste sisetunde reguleerida paljud asjad, mis võib-olla seni olid jälle liigselt reguleeritud. Nii et uut seadust oli vaja.

Teiseks, ka keelestrateegia, mis Eesti riigis kehtib, nägi ette mitmed päris olulised muudatused ja need tuli seadusesse valada. Formaalselt on oluline see, et Riigikogus hakatakse keeleseaduse ja keelestrateegia elluviimise kohta iga kahe aasta tagant raporteid kuulama, nii et see muutub üheks eriti tähtsaks või suure tähtsusega riiklikuks küsimuseks.

Teiseks, Eesti Keele Nõukogu on tulevikus rohkem institutsionaliseeritud ja ta moodustab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. Tal on ka oma esimees. Keelenõukogu ülesanded on hästi konkreetselt ka selles seaduses kirja pandud, nii et võib öelda, et keelenõukogu tähtsus tõuseb. Praegu juhib keelenõukogu Tartu Ülikooli professor Birute Klaas.

Sisulises plaanis on kõige olulisem loomulikult eesti keele rolli tõstmine Eesti ühiskonnas ja selle rolli nö uuendatud läbikirjutamine. Sest nagu ma ütlesin, maailm meie ümber on muutunud. Kui me teame, et eesti keel on riigikeel, siis sellest ainuüksi on vähe. Selles seaduses on ka antud selle kasutamise alused peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.

Nii et kui keegi praegu provotseerivalt on ka ajakirjanduses väitnud, nagu eesti keele roll näiteks Ida-Virumaal, omavalitsustes, koolides, väheneks selle seadusega, siis see ei ole õige. Seda võib pidada ka provokatiivseks käitumiseks. Tegelikult eesti keele roll fikseeritakse nii, et seda on võimalik järgida. Nii inspektsioonil, aga ka täitjatel on võimalik aru saada, milles eesti keele roll seisneb. Nii et omavalitsustes ka Ida-Virumaal eesti keele roll tõuseb.

Lisaks sellele on loomulikult oluline, et ka munitsipaal- ja riigiametnikud suhtleksid avalikkusega eesti keeles, selletõttu ka meedias keelekasutust reguleerib üks säte, mis näitab, et eestikeelses meedias omavalitsuse ja riigi ametnikud annavad intervjuusid eesti keeles. See ei tähenda seda, et nad kõigil koosolekutel või ka rahvusvaheliste delegatsioonide ja külalistega suhtlemisel peaksid alati eesti keelt tarvitama, aga otse meediale antud ütlused ja intervjuud peaksid olema igal juhul eesti keeles.

Äriühingutele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele paneb ka eesti keele kasutamise nõue teatud piirangud. Need puudutavad kodulehekülgi, puudutavad aga ka enda kohta informatsiooni jagamist. Näiteks ettevõtete tegevusliigid, valdkonnad, millega nad igapäevaselt tegelevad, peavad olema ka eesti keeles lahti kirjutatud, tihti sellest võõrkeelsest nimetusest, mis on kole peen, ei pruugi tarbija arugi saada.

Kogu keeleseaduse paatos on tarbija huvides, tarbija peab saama eesti keeles informatsiooni kõigist teenustest, kaupadest, nii nagu kodanik ja üldse Eestis ringi liikuv inimene peab saama eesti keeles kogu informatsiooni, mis puudutab ühiskonda, riigi ja omavalitsuse käitumist seal.

Aga lõpuks, mittetulundusühingud, erakonnad peavad ka oma valimiskampaania üles ehitama nii, et välireklaamid ei oleks orienteeritud nö erinevatele valijaskondadele sel moel, et eestikeelsetele inimestele antakse lugeda ühesuguseid loosungeid välireklaamis ja venekeelsetele teisi. Eesti keeles peab olema aru saada, mida üks või teine plakat käsitleb, selletõttu välireklaam, poliitiline välireklaam peab olema tulevikus eesti keeles või siis eesti keelde dubleeritud.

Lõppkokkuvõttes ma toonitaksin veel, et keeleseaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleinspektsioonil, nii nagu ka sellele samale keelenõukogule on tulnud päris palju pretensioone selle kohta, kas siis meedias, asutustega suhtlemisel või kauplustes, teenindusasutustes on inimeste õigust eesti keeles teenindatud, informeeritud saada, rikutud.

Tulevikus, kui nüüd uus keeleseadus hakkab kehtima, on reeglid täpsemad ja on garanteeritud, et inimesed ei peaks ennast selles mõttes riivatud ja solvatud tundma, eesti keel on Eesti riigis ja kõigis tema nurkades tulevikus peamine suhtlemiskeel ja ka loomulikult ametlik keel ja seda saab kasutada täiel määral.

Selle teemaga seotud on ka tänane valitsuse määrus, mille me võtsime vastu seetõttu, et uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtima hakkamisel tuleb lihtsalt uuendada kõik valitsuse määrused.

Täna vastu võetud määrus, mis taasjõustab siis juba seni kehtinud korra, puudutab keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimusi ja korda koolides. Ma tuletan siis meelde, et ka teiskeelsetel lastel, kelle perekondades on kodune keel mitte eesti keel või vene keel – sest venekeelsetes koolides on võimalus kõigil käia – aga näiteks ukraina keel, valgevene keel, mõned teised keeled, mis võivad olla küllaltki levinud, siis kui tegemist on munitsipaalkoolidega, siis need lapsed ja nende vanemad võivad nõuda, et kui on kümme last, kes soovivad saada oma emakeeles kultuuri- ja keeleõpet täiendavalt õppeprogrammile, on neil see õigus olemas. Eesti riik ja omavalitsused peavad selle garanteerima. Need õigused on Eesti riigis ka tagatud.

Juhataja

Aitäh haridusministrile! Ning rahandusminister, palun.

Jürgen Ligi

Kõigepealt siis majandusprognoosist põhjalikumalt. Kutsun teid kõiki 25. augustil Rahandusministeeriumisse. Istungil räägiti veel maksukorralduse seaduse muutmisest. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja selle eesmärk on tõhusam maksukogumine ja madalam halduskoormus nii kogujale kui ka maksumaksjale.

Nimetaks siis mõned punktid. Haldusakti täitmise peatamise ajal maksuvõla suurust ei avalikustata, see on selline pigem õiguslik küsimus. Edasi, dokumendi resultatiivosa loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel selle avalikustamisest ametlikes teadaannetes, praegu tuleb teha seda kaks korda kahenädalase vahega.

Kehtestatakse ühtsed nõuded elektroonilisel kujul säilitatavatele raamatupidamisdokumentidele. Suhteliselt sisukas punkt on, et vaatluse läbiviimisest ei teatata enam maksukohuslasele ette. Põhjus on aimatav, sedapidi saab tegelikust maksumaksmisest parema pildi.

Ja maksu tasumise õigusliku aluse äralangemisel tekib isikul tagastusnõue. Ja lõpuks, maksukohuslase makstavale intressile seatakse ülempiir. Kindlasti on see vastutulek maksumaksjale, teinekord need viivised või intressid lähevad üle mõistlikkuse piiride.

Edasi me muutsime käigult 124 Vabariigi Valitsuse määrust ja muutsime tegelikult seal ainult neid kohti, kus oli mainitud krooni ja kroonisenti ja kus oli mainitud Eesti Panga määratavat valuuta kurssi. Valuuta kursi küsimus on tulevikus mõistagi Euroopa Keskpanga pädevus ja Eesti krooni asemel tuleb meil rohkem hakata harjuma ühe teise rahaühikuga ja seda ka juba määrustesse kirjutada.

Mis need põhimõtted olid selles eelnõus? Kõigepealt, tuntud on see, et avalik-õiguslike tasude kroonisummad on ümardatud eurodes allapoole ehk siis maksjale soodsamas suunas, toetused, hüvitised, stipendiumid isikule soodsamas suunas ja mida ei ole nii palju räägitud, et riigiteenistujate palgamäärad on ümardatud matemaatiliselt, siin ei tea, mis see soodus täpselt kellegi silmis on. Ja määrus jõustub 1. jaanuaril.

Me sildfinantseerisime ühte välisabi projekti, Europe Direct’i teabekeskust Hiiumaal ja Saaremaal ja arutasime ka jällegi euroga seoses üht rahaeraldust, mille küsijaks on Politsei- ja piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet. See on turvalisuse küsimus, aga otsust praegu ei tehtud. Me jõudsime ühisele arusaamisele summa suuruses. Aga küsimus, kes siis täpselt peab maksma, leidis valitsuses pikemat arutelu. Mis siis veel? Rohkem ei mainikski punkte, polnud neid eriti. Aitäh!

Juhataja

Kas lähme küsimuste juurde? Ma lasen mikrofoni ringi käia. Stenogrammi tarbeks öelge oma väljaanne ja nimi ka.

Jürgen Fogel, Kanal 2

Tere päevast! Küsimus rahandusministrile. Täna otsustas valitsus eraldada endisele juhtivkonstaablile Mati Loorpuule üle 766 tuhande krooni hüvitiseks valitsuse reservist. Küsimus on, miks maksumaksja peab kinni maksma kellegi ametniku suutmatuse või eksimuse, kui kohtud ei suutnud Loorpuu süüd tõestada? Aitäh!

Jürgen Ligi

Kas teil on ettekujutus, et riigiametis saavad töötada ainult miljonärid, kes maksavad kõik riskid, mis nende töös esinevad, ise kinni? Ametnikud vaidlevad töötajatega tihti, see on õigusriigile kohane ja mitte alati ei jää riik võitjaks, see on täiesti loomulik. Antud protsessis oli tegu – õigem kommenteerija oleks muidugi justiitsminister – aga 31 politseiametnikuga, kellest üks võitis riigi vastu protsessi ja summa suurus ei ole seal lõplik, aga me eraldasime selle raha. No ei ole kuidagi võimalik suhtuda nii, et kui ametnik eksib, jääb kaotajaks, et siis ta maksab oma kaks-kolm aastapalka ära ja sellega ongi siis Eesti riik valmis. Nii ei ole võimalik. Siin ei olnud tegemist mitte rumaluse, mitte halva tahtega, vaid õigusriigis paratamatu kaotuse võimalusega kohtus.

Andrus Ansip

See riik, kus kõik süüdistused kohtus kinnitust leiavad, see riik kindlasti õigusriik ei ole. Kindlasti ei maksaks ka Eestis hakata siis looma sellist õhkkonda, et prokurör, kes on esitanud süüdistuse, mida kohus ei kinnita, on saamatu, äpardunud oma töös. See oleks hukatuslik õigusriigile. Seda ei maksaks teha. Ja paraku nii on, et kõik süüdistused kohtu poolt kinnitust ei saa ja see on õigusriigile omane. Loomulikult me tahaksime, et kui juba prokurör süüdistamise ette võtab, siis ka kohus ta süüdi mõistaks, aga samas võiks mõelda ka teistpidi, et järsku süüdistus oligi alusetu, järsku süüdistaja milleski eksis, hindas midagi valesti. Süüdistamine on inimlik ja kohtumõistmine peab ka olema inimlik. Me ei saa panna arvuteid inimeste üle kohut mõistma, kes siis juba mingisuguses väga varajases staadiumis ütleksid, et ta on süüdi ja saab nii mitu aastat või pole süüdi.

Jürgen Ligi

Antud juhul selle süüdistuse – kui öelda rahvakeelselt, sest et süüdistus tähendab kindlasti kohtumenetluses ühte väga täpselt defineeritud asja – selle süüdistuse tabavusprotsent oli 97, nii et ei ole üldse väike number.

Andrus Ansip

Jah, ega tõenäosuslikult seda protsessi ei toimetata.

Jürgen Ligi

Just. Ei saa kuidagi ametnikku hukka mõista, üldiselt tehti ära ikkagi suur, väga suur puhastus ühes asjas. Seaduserikkumisi ikkagi sanktsioneeriti põhjalikult.

Juhataja

Aitäh! Järgmine küsimus.

Anne Sääsk, TV 3

Kui siin Vabariigi President pidas Eestit laastanud tormi piisavalt oluliseks, et teha väike ringkäik, siis kas on ka ministritel plaanis natukene ringi vaadata ja kas on praegu juba selgeks saanud, millistele omavalitsustele milliseid summasid toetuseks siis määratakse, kui üldse?

Andrus Ansip

Mina olen ka käinud. Olen käinud ja näinud palju mahalangenud puid. Olen näinud varasematel aastatel märksa rängemaid tormikahjustusi. Ma olin juba 1967. aastal nii vana, et mulle jäi midagi meelde 67. aasta tormist ja see oli küll masendav. Aga ka hilisematel aegadel on aeg-ajalt ikka tormituuled Eestis puhunud.

Ei tahaks ära sõnada praegu, aga ütleme nii, et ka selle suure üleujutusega, Pärnu üleujutusega seda praegust looduskatastroofi võrrelda ei saa. Üldine reegel on selline, et need juhtumid, mis ei ole käsitletavad kindlustusjuhtumitena, et need leiavad põhjalikku analüüsimist Vabariigi Valitsuses ja Vabariigi Valitsus kaalub väga hoolega, kas toetada neid kahjukannatajaid reservfondist või mitte.

Aga see, kas maksumaksja rahaga on õigus sekkuda kindlustusturgu, pakkudes siis ebaausat konkurentsi kindlustusfirmadele, see teema on Eestis ammuilma tagasi, juba 2000-ndate aastate alguses selgeks vaieldud ja see on ühemõtteline, et kõiki kindlustusjuhtumeid tuleb käsitleda niiviisi, et kahjud korvab kindlustusettevõte.

Kui on jäetud kindlustamata, siis tuleb ennast süüdistada ja järgmine kord siis varad ära kindlustada. Mis ei ole käsitletavad kindlustusjuhtumitena, seal, jah, peab Vabariigi Valitsus appi tulema. Võtame näiteks kas või selle sama, hiljuti ka siin pressikonverentsil kõne all olnud ujuva saare, mis lasti tammist alla. No selge see, et Narva-Jõesuu ei pidanud ette nägema seda, et nende kaunile valgele rannaliivale tulevad mingid tüükad ja nad peavad hakkama seda koristama. Tavamõistus ei eelda, et üks kohalik omavalitsus peaks selle vastu kindlustuskatte looma.

Aga katus tuleb ehitada nii, et ta ära ei lendaks, ja juhul, kui ta lendab tormituules ära, siis kindlustusettevõtted kindlustavad selliste juhtumite vastu. Minu vara on kindlustatud, nii paljukest, kui seda üldse on, ja on alati olnud kindlustatud ja ma soovitan kõigil inimestel oma elamud ära kindlustada ja mitte lootma sellele, et järsku midagi ei juhtu.

Jürgen Ligi

Muidugi selles küsimuses oli üks huvitav legend. Just telekanalid on seda levitanud. Näidatakse muidugi väga masendavat pilti – puud ja katused on katki, inimesed on kannatanud. Aga te küsite, et millistele omavalitsustele kui palju riik maksab. Kust see eeldus tuleb, et omavalitsus ei ole riik, et ta oma varaga ei peaks ise toimetama, ma ei saa sellest aru.

Meil ei ole sellist tormikahjude fondi kunagi loodud, et me maksame kõik kahjud kinni. Kujutage ette, kui palju tegelikult juhtub Eestis kogu aeg. Põhiseaduse järgi on eraomand püha ja eraomanik vastutab oma vara eest. See ei ole päris nii, et vastutavad teised, juhul kui omanik ise ei ole vastutanud. See on ju põhimõtte küsimus. Nii nagu siseministergi täna ütles, kes rääkis ka regionaalministri eest, et neil juhtudel, kui vara on kindlustatud, on kõik selge – maksab kindlustus. Neil juhtudel, kui vara ei ole kindlustatud, on ka kõik selge, järgmine kord kindlustatakse. Nii oli tema selle eelnõu meile toonud või punkti valitsusse toonud sise- ja regionaalministri sõnum valitsusele.

Andrus Ansip

Aga kirikute kahjudega loomulikult valitsus tegeleb.

Jürgen Ligi

Jah, see on teine teema

Tõnis Lukas

Siseminister tegi ettepaneku ka kahe kiriku katuse, vastavalt siis Palamuse katuse …

Jürgen Ligi

Või oli see kultuuriminister, kes ütles, et tegeleb sellega?

Tõnis Lukas

Tema kindlasti tegeleb ka, aga siseminister kui punkti valitsusse toonud isik rõhutas Palamuse kirikut, aga eriti Väike-Maarja kirikut, kus torni äralendamisel on suurem kahju.

Andrus Ansip

Aga mitte kunagi Vabariigi Valitsus ei ole eraldanud raha nii, et keegi küsib ja siis ministrid kõik ütlevad, et jah, see on see õige summa ja see eraldataksegi. Eriti, kui summade eraldus puudutab ehitustegevust, siis raha eraldamiseks on ikkagi põhjalikumat analüüsi vaja, kui suur see tekkinud kahju oli.

Kirikutornidest rääkides, võin meenutada, et mitte väga ammu Tartu Jaani kirikule paigaldati tornikiiver, mis läks maksma 500 tuhat krooni. Ehk siis summad on väga erinevad, viiekordne erinevus summades, vajab põhjalikumat analüüsi, et mida täpselt tahetakse teha, missuguses osas on maksumaksja rahaga appi tõttamine põhjendatud ja missuguses osas oleks see ülemäärane. Et raha eraldamiseni me jõuame, aga pärast põhjalikku analüüsi.

Juhataja

Aitäh! BNS-il oli küsimus.

Andres Einman, BNS

Mis puudutab valitsus rahaeraldisi eurole ülemineku turvalisuse tagamiseks.

Andrus Ansip

Rahandusminister seda juba ka praegu käsitles. Me ei vaidlusta summa suurust, aga küsimus sellest, kes konkreetselt missugused kulud katma peab, jäi lahtiseks.

Jürgen Ligi

Summa suuruse vaidlustasime enne ära kõigepealt ja siis jõudsime …

Andrus Ansip

Seal on rahandusminister juba tubli tööd teinud. Aga kas kõik kulud, mida täna küsiti, tuleks katta Vabariigi Valitsuse reservfondist või on need Eesti Panga kohustuste hulka käivad kulutused, selles osas meil täit selgust veel ei ole. Nädal aega veel.

Andres Einmann

Aga milleks see raha üldse kulub, täiendavalt?

Andrus Ansip

Turvalisuse tagamiseks.

Jürgen Ligi

Kujutage ette seda konteinerite ja autode hulka, mis peab liikuma mingi päris jupp aega, siis see laialijagamine, see on päris oluline turvaoperatsioon muidugi, meil on seal otsustamise ruumi ka, et kas kõik peab olema nii, nagu küsitakse.

Andrus Ansip

Reegel on ikka selline, et sularaha käitlemisega kaasnevad kulud katab Eesti Pank. Aga see on nüüd ühekordne aktsioon. Ja on selge, et kurikaeltel võib halbu mõtteid pähe tulla, kui nad teavad, et ühes riigis minnakse 1. jaanuarist 2011 üle eurole. Kurikaelad ei pruugi mitte ainult meie omad olla, vaid neid võib ka mujalt siia tulla ja seetõttu politseile, kaitsepolitseile täiendav rahaeraldus on täiesti kohane.

Aga, nagu ma juba ütlesin, ei ole meie jaoks päris selge, kas kõik küsitud summad tuleks maksta Vabariigi Valitsuse reservfondist või on põhjendatud mingi osa nende küsitud summade tasumine ka Eesti Panga poolt. Tavaline sularaha käitlus, see on kõik toimunud Eesti Panga kulude ja kirjadega.

Tõnis Lukas

Täpset skeemi, mis kell ja kust liiguvad lennukid ja laevad, te ei saa praegu.

Jürgen Ligi

Praegu ei saa. Me täpsustame. (Naer)

Andrus Ansip

No ega seal väga palju siis mõistatada vaja ei ole. Kui mündid tulevad Soomest, siis ju nad ikka laevaga tulevad, millega nad veel tulevad? Lennukiga oleks liiga raske vedada ja maad mööda ei ole võimalik.

Juhataja

Aitäh! Veel küsimusi.

Kadri Paul, BNS

Küsiks rahandusministri käest, et ega veel ei taha kommenteerida majandusprognoosi sisu?

Jürgen Ligi

Kuni selle maani, et 25-ndal, kellaaega veel ei tea isegi.

Andrus Ansip

Prognoos pole veel valmis. Aga valitsuskabinet sai informatsiooni lähteandmete kohta, selle kohta, mis on juba teada, aga lõplikku prognoosi veel valmis ei ole. Nagu Jürgen Ligi ütles, 25. augustil valmib prognoos.

Kadri Paul, BNS

Mul on teine küsimus ka. Majandusministeerium on valitsusele saatnud Eesti Energia taotluse Liivi lahes mere tuulepargiala planeerimiseks?

Andrus Ansip

Ma usun, et me järgmisel nädalal valitsuskabineti nõupidamisel seda küsimust arutame, aga sellises mahus, 100 ruutkilomeetrit ühele äriühingule meie akvatooriumi reserveerida mina ei pea küll kohaseks.

Need võimsused, mida tahetakse paigutada sinna Ruhnu ja Kihnu saare ümber, need on ka ikka päris suured. Eestis praegu on juba installeeritud tuulegeneraatoreid koguvõimsusega 140 megavatti ja doteerida oleme me lubanud 600 megavati ulatuses ja lepinguid on praeguseks juba sõlmitud üle 740 megavati ja kui ainuüksi need kavandatud tuulikud veel käiku lasta, no siis tuleks sealt juurde, ma ei mäleta täpselt, kas 1400-1500 megavatti.

Olgu kõigile teadmiseks, et Eesti miinimumtarbimine on kuumal suveajal, öötundidel siis 400 megavatti ja maksimumtarbimine, see tipp külmadel, pakaselistel päevadel ei küüni praegu 1600 megavatini. Ehk siis ainuüksi sinna Kihnu ja Ruhnu ümbrusesse tahetakse praegu panna rohkem, kui meie tiputarbimine üleüldse vajab.

Teatavasti tuulegeneraatoritega on lugu selline, et neid tiputarbimise puhul üleüldse arvestada ei saa, sest et see tarbimise maksimum on meil pakasega, 25 kraadi miinuse juures tuulegeneraatorid enam ei tööta, lülitavad ennast välja. Tavaliselt siis, kui on külm, pole ka Eestis tuult, et mida külmem, seda tuulevaiksem.

Kui palju me neid tuulikuid peaksime Eestisse panema? Kui võtta kokku kõik kavad, avaldused, mis on esitatud, siis meil oleks umbes 4000 megavatti juba paljalt tuulikute päralt. Ja kui meie maksimumtarbimine on 1600 megavatti, siis ma küsin, et kuhu see ülejäänu panna?

Meie võrgud, maksimaalselt siis, kui Estlinki teine kaabel valmis saab, laseksid läbi 900 megavatti. Tundub, et dotatsioon on saanud liig suur, investorite huvi tuuleparkidesse investeerida on kohutavalt suur. Elanikud väga tuuleparkidest huvitatud ei ole.

Ma käisin ka ühel nädalavahetusel puhkuse ajal Hiiumaal, inimesed ikkagi räägivad veel suure hirmuga sellest, et järsku pannakse nende rannikule ikkagi tuulepark püsti. Kui Hiiumaal asi ebaõnnestus, siis hakatakse nüüd väikse Ruhnu ümber neid tuulikuid panema. Minule, küll Ruhnust kauge inimesena, aga ometi Ruhnus käinud inimesena see idee küll väga vastuvõetav ei ole, et me peaksime oma tõelised pärlid, Kihnu ja Ruhnu siis ümbritsema tuulegeneraatoritega.

Tõnis Lukas

Eelmisel nädalal valitsus juba otsustas keskkonnaministri ettepanekul sinnakanti hoopis kaitseala luua, linnu ja kalade kudemise kaitseala.

Andrus Ansip

Jah, see oli see Gretagrundi madal, mis võeti kaitse alla ja üks tuulepargi paigaldamise soove on Neugrundi madalale. Praegu käib menetlus Neugrundi madala kaitse alla võtmise osas ehk siis just kui nagu mingi võidujooks, kumb enne jõuab. Kas saab tuulepargi uuringuid tegema hakata või siis võetakse kaitse alla? Kui võetakse kaitse alla, siis vaevalt sinna tuulikuid püsti pannakse. See vajab põhjalikumat analüüsi.

Nagu me teame, ei ole Eesti Energia mitte ainus merealade taotleja tuulegeneraatorite püstitamiseks, neid on teisigi veel, kes tahaksid tuuleturbiine merre panna ja otse loomulikult tuuleenergia entusiastidel on huvi kasutada neid merealasid, kus mere sügavus on suhteliselt madal ehk siis just nimelt nad paneksid heameelega sinna Gretagrundi või Neugrundi madalale tuulikuid ja kuhugi süvamerre keegi neid tuulikuid ehitada ei taha, sest et nad on märksa kallimad sel juhul.

Me peame siin ikka mõistliku lahenduse leidma. Seda, et 100 ruutkilomeetrit reserveeritakse ühele äriühingule, seda ma kindlasti mõistlikuks ei pea. Ma ei pea seda võimalikuks. See mereala on ka piiratud ressurss, ehkki kaldalt vaadates tundub, et silmapiirini on kõik vaba ja kui sõitma lähed silmapiiri poole, siis selgub, et silmapiir läheb eest ära, aga ikkagi ta on piiratud ressurss ja lihtsalt niisama küsimise peale Vabariigi Valitsus ei peaks sadade ruutkilomeetrite kaupa siis hakkama äriühingutele mingeid eriõigusi andma sellel akvatooriumil.

Juhataja

Aitäh! Vallo, ole hea.

Vallo Kelmsaar, ERR Raadio Uudised

Ma tahaks täpsustada seda, et kas küsimus on selles territooriumi suuruses, et seda tuuleparki iseennast ei maksa välistada?

Andrus Ansip

Kindlasti on küsimus ka territooriumi suuruses. Küsimus on ka meetodis, kas on õige reserveerida igaks juhuks mingitele äriühingutele mingisugused merealad, teades, et sellises mahus tuulikuid Eestile vaja ei lähe.

Teiseks, küsimus on ikkagi selles samas metoodikas, kas on õige Vabariigi Valitsusel anda äriühingule eriõigused ilma, et oleks arvestatud siis huvigruppidega ja antud juhul need huvigrupid on siis Ruhnu ja Kihnu. Nii palju, kui ma tean, Saare maavalitsus on oma vastuseisu väljendanud, ka Ruhnu vallavolikogu on oma vastuseisu väljendanud.

Meil pole pragu sellist demokraatlikku planeerimisprotsessi merealadele, kus kõik huvigrupid saaksid oma seisukohti välja öelda. Ilmselt lahendus on ikkagi selles samas teemaplaneeringus, mida laialt üle terve Eesti on väga raske teha, aga teatud aladele ilmselt teemaplaneeringu tegemine läbi demokraatliku protsessi on ilmselt kohane.

Ei, me ei ole seda meelt, et Vabariigi Valitsus teab paremini kui Ruhnu või Kihnu elanikud, mis nende saare ümber sobib ja mis sinna ei sobi. Me aimame, et nii, nagu Hiiumaa elanikud ei olnud rahul kavandatava tuulepargiga, nii samamoodi ei pruugi rahul olla ka Kihnu ja Ruhnu elanikud.

Kuidas mujal maailmas tuuleturbiine on püstitatud? See mudel on tegelikult päris lihtne, projekti arendaja räägib läbi kohaliku omavalitsusega, lubab kohalikule omavalitsusele mingi kindla rahasumma iga tuuliku pealt, mis kavatsetakse püstitada, volikogu arutab selle läbi, rahvas arutab ka, leiavad, et jah, kusagilt peab raha tulema, millega oma teid asfalteerida, koolimaju ehitada jne ja nad ütlevad, jah, sinna kanti te võite 30 või 50 tuulikut panna küll.

Hispaanias olen käinud näiteks ühes kohalikus omavalitsuses, kus pool kohaliku omavalitsuse eelarve rahast on laekunud just nimelt nendest tuulikutest. Seda, et visuaalne keskkond, see on väärtus, risustatakse ära ja selle eest mingit kompensatsiooni ei maksta, ma nüüd päris mõistlikuks lahenduseks ei pea.

Juhataja

Aitäh! Veel küsimusi? Vabandust.

Andrus Ansip

Kui küsimus on selles, kas järgmisel nädalal me otsustame lubada siis 100 ruutkilomeetril tuuleparkide rajamiseks uurimistöid teha, siis ma ütlen küll, et jaatavat vastust ei tule.

Juhataja

Viimane küsimus….

Andrus Ansip

Ja nagu öeldud, ega Eesti Energia pole ainus. Teised tulevad oma sadade ruutkilomeetritega.

Juhataja

Kas ministritel on kommentaare? Kui ei, siis aitäh teile ja pressikonverents on läbi.