Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / President / Koostöö Kogu nõukogu esimeheks valiti Marika Valk

Koostöö Kogu nõukogu esimeheks valiti Marika Valk

Prindi see artikkel
23. august 2010

Marika Valk (foto: ERR)

Marika Valk (foto: ERR)

Eesti Koostöö Kogu nõukogu valis oma uueks esimeheks UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni juhi Marika Valgu. Samuti otsustas nõukogu käivitada kümneid valitsusväliseid organisatsioone koondava Harta 2011 uue programmdokumendi ettevalmistamise. Eesti riigi ja ühiskonna tuleviku võtmeküsimustele ja arenguvõimele keskenduva Harta konsultatsioonid algavad käesoleval aasta sügisel.

„Koostöö Kogul on meie ühiskonnas täita väga oluline roll – käsitleda tõenduspõhiselt ning arendada ühiskondlikku debatti Eesti arengu jaoks tähtsates valdkondades, olgu selleks siis meie inimvara tulevik ja rahvussuhted, hariduse ja tööjõu temaatika või laiemalt võttes inimeste elukvaliteet ja meie elukeskkond. Just enesekriitilise ja samas ülesehitava vaatega ühiskonnas saame endale seada uued arengueesmärgid ning hoida otsustajate horisonti üle valimistsüklite. See on Eesti demokraatliku arengu jaoks ülioluline,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu nõukogu värske esimees Marika Valk.

Koostöö Kogu nõukogusse kuuluvad tuntud valitsusväliste organisatsioonide esindajad ja eksperdid: iluuisutamistreener Anna Levandi, Eesti Kirikute nõukogu president piiskop Einar Soone, tuntud ettevõtja Olari Taal, Eesti Keele Instituudi direktor ja Tartu Ülikooli professor Urmas Sutrop, ettevõtja ja Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare (Koostöö Kogu nõukogu aseesimees), Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Koostöö Kogu igapäevatööd juhib Peep Mühls.

Eesti Koostöö Kogu (www.kogu.ee) on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. 2008 aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nendes küsimustes on Harta osalised esitanud konkreetsed ettepanekud Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ning avalikkusele aruteluks (2008- hariduse pikaajalise strateegia koostamiseks; 2009 – inimvara arengust ja maksupoliitika aluste aruteluks väheneva tööealise elanikkonna tingimustes). Harta ettepanekute tulemusena koostab Koostöö Kogu partnerluses Eesti Haridusfoorumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel (vastav koostööleping sõlmiti septembris, 2009)

Eesti pikaajalise hariduse strateegiat. 15. juulil 2010 esitlesid Eesti Koostöö Kogu ja Säästva arengu komisjon Eesti Inimvara Raportit (täpsem informatsioon asub aadressil: (www.kogu.ee/public/Eesti_Inimvara_Raport_IVAR.pdf). Raport on poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi.

Harta protsessiga on tänaseks ühinenud 73 organisatsiooni. Koostöö Kogu ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. Koostöö Kogu tegevuse väljunditeks on lisaks Harta Ettepanekutele samuti Eesti Inimarengu Aruanne (EIA), mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis. EIA arutelud olulise riikliku küsimusena on Riigikogus toimunud 2008. aasta septembris, 2009. aasta mais ja aprillis 2010. EIA on kättesaadav nii eesti kui inglise keeles ning kokkuvõte vene keeles (vt www.kogu.ee ).

Käesoleva aasta maikuus kutsuti Koostöö Kogu eestvedamisel ellu Rahvuste Ümarlaud, mille ülesandeks on kaasata Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanikke. Ümarlaua tegevus on teemapõhine. Igal aastal määratleb ümarlaud fookusteema, millele antud aastal keskendutakse. Ümarlaua töö tulemuseks on avalik aruanne, mis edastatakse koos ettepanekute ja soovitustega Vabariigi Presidendile ning asjaomastele seadusandliku ja täitevvõimu organitele. Rahvuste Ümarlaud loob eeldused laiapõhjalisteks aruteludeks võimalusega kujundada ettepanekud tõenduspõhiselt ja eksperthinnangutele tuginedes.

Allikas: Koostöö Kogu 23.08.2010 pressiteade