Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Eesti riik / Valitsus / Eelnõu vähendab ettevõtlusbürokraatiat

Eelnõu vähendab ettevõtlusbürokraatiat

Prindi see artikkel
26. august 2010

ArvutidValitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille eesmärgiks on kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja vähendada ettevõtjate jaoks bürokraatiat.

„Tänasel päeval paiknevad majandustegevust reguleerivad normid laiali enam kui sajas keerulises seaduses ning veel rohkemates määrustes, mille kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest,“ selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi.

Tema sõnul soovitakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõuga süstematiseerida kõikvõimalikke ametlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid kohustuslikke autorseerimisskeeme.

„Majandustegevuse vabadus on üks põhiseadusest tulenevatest põhiõigustest ning uus eelnõu on kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ja lihtsamaks,“ märkis Pärnamägi.

Ta lisas, et kuna eelnõuga muudetakse kokku 60 erinevat ettevõtlusega seotud seadust, siis on ka eelnõu koos rakendussätetega suhteliselt mahukaks. „Kuna teema on lai ja keeruline, siis ei saa oodata, et kõik ettevõtlusega seotud küsimused saaks lahendada mõne lihtsa paragrahvi abil. Meie üldosa eelnõu on isegi kompaktne, sisaldab vaid u 70 paragrahvi, samas kui näiteks Austrias mahutab säärane seadustik ligikaudu 400 paragrahvi.“

Tänases õiguses on muuhulgas probleemiks näiteks see, et ettevõtluspiirangud on väheohtliku iseloomuga tegevuste puhul kohati ebaproportsionaalselt koormavad – seda eelkõige näiteks kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata.

Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks. „Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad – ettevõtja peab tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad – tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba ning selleta tegutsemine on illegaalne,“ ütles Pärnamägi.

Samas võib loakohustuse seadusega ette näha vaid juhul, kui tulenevalt ettevõtte tegevusala potentsiaalsest ohtlikkusest on vaja tema suhtes enne tegevuse alustamist teostada kontrolli. Majandustegevuse nimetamine illegaalseks olukorras, kus kontrollitakse näiteks ühe dokumendi olemasolu ettevõtjal, on tõenäoliselt ebaproportsionaalne ning ettevõtlusvabadusega vastuolus.

Eesti ettevõtjatele (nii teenuseosutajatele kui ka kaupmeestele) laiendatakse lisaks Euroopa Liidu teenuste direktiivi olulisi eeliseid. „Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõttel. Samuti tegevusloa tähtajatus üldise reeglina ning tegevusloa fiktsioon ehk vaikimisi kehtima hakkamine juhul, kui haldusorgan ei ole tegevusloa taotlust tähtaegselt lahendanud,“ lisas Pärnamägi.

Ühtse kontaktpunkti põhimõte tähendab seejuures, et ettevõtja peab saama esitada kõik vajalikud teated ja taotlused elektrooniliselt nö ühe akna kaudu, milleks hakkab olema portaal eesti.ee. Ettevõtja soovi korral teeb need elektroonilised toimingud ära ka notar. Lisaks saab ühe akna põhimõttel tegevusalade kaupa ka baasinfot selle kohta, millised teatamis- või loakohustused ettevõtlusega alustamiseks tuleb täita ning milliste haldusorganitega tuleb edasi suhelda.

Eelnõu üksikuid sätteid, põhimõtteid, kontseptsioonilisi lahendusi ning rakendussätteid on arutanud põhjalikult kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi esindajad. Samuti on eelnõu jooksvalt arutatud muude asjaomaste asutuste ja isikutega.

Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril, sest selle rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste tegemine vajab üleminekuaega.

Majandushaldusõiguse kodifitseerimist rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmist „Parema õigusloome arendamine“. Sama programmi raames kodifitseeritakse ka keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus ning sotsiaalõigus.

Allikas: Justiitsministeeriumi 26.08.2010 pressiteade