2010. aasta maikuus, st Euroopa võlakriisi haripunktis tehtud Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab 75 % eurooplastest, et ELi liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika parem kooskõlastamine aitaks võidelda majanduskriisi vastu. 40 protsendile eurooplastest valmistas kriisi ajal peamist muret majanduse olukord, 48% eurooplastest oli mures töötuse pärast ning 20 protsendile tegi muret hinnatõus ja inflatsioon.

Suurem osa eurooplastest teab, milliste oluliste väljakutsetega ELi riigid silmitsi seisavad: 74% vastajaist on nõus, et nende riik vajab tuleviku huvides reforme (võrreldes 2009. aasta sügisega +1; Eestis 62%) ning 71% on tulevaste põlvkondade hüvangu nimel nõus reformid läbi tegema. Eurooplased ei tea kindlalt, kuidas majanduse taastumist kõige paremini ergutada, kuid 74% vastajaist usub, et riigi eelarve puudujäägi ja võla vähendamiseks võetavate meetmetega ei kannata oodata (85% Rootsis, 84% Ungaris, 83% Saksamaal). Eestis oli seda meelt 62% vastanuist.

2010. aasta kevadise Eurobaromeetri tulemustes väljenduvad kodanike kasvavad ootused ELi suhtes: üha rohkem eurooplasi usub, et kriisi vastu võitlemisel ei ole parimas positsioonis mitte USA ega G20, vaid Euroopa Liit (26%; kasv +4 protsendipunkti võrreldes 2009. aasta sügisega). Eestis nõustus sellega 28% küsitletuist.

Samuti kasvab nõudlus majandus- ja rahanduspoliitika tugevama kooskõlastamine järele ELi tasandil. 75% kodanikest tahab, et Euroopa majanduse juhtimine oleks tugevam (2009. aasta sügisega võrreldes +2 protsendipunkti ja 2009. aasta veebruariga võrreldes +4 protsendipunkti). Toetus majanduse juhtimisele on tugevaim Slovakkias (89%), Belgias (87%) ja Küprosel (87%) ning see suurenes oluliselt mitmes riigis, eelkõige Soomes ja Iirimaal (võrreldes 2009. aasta sügisega +13 protsendipunkti). Eesti näitaja on selles küsimuses üks madalamaid: majanduse tugevamat juhtimist pooldab 64% küsitletuist, mis on 2 protsendipunkti võrra suurem kui 2009. aasta sügisel.

Võrreldes teiste eurooplastega suhtuvad eestlased üsna jahedalt ka ELi-poolse järelevalve tugevdamisse kõige olulisemate finantskontsernide üle: kui Euroopas toetab seda seisukohta keskmiselt 72%, siis eestlaste seas kõigest 59%.

Samas oli eestlaste usaldus ELi institutsioonide vastu 2010. aasta mais Euroopa kõrgeim – 68 protsenti. Kogu Euroopas oli usaldus ELi institutsioonide vastu kõrgem kui riikide valitsuste või parlamentide vastu (vastavalt 42%, 29% ja 31%), kuigi kriisi haripunktis ELi usaldusväärsus langes (2009. aasta sügisel 48%-lt 42%-le).

Uuringust selgub, et võrreldes 2009. aasta sügisega kasvas Eestis ja ka Ungaris kõige rohkem nende inimeste hulk, kes uskusid, et kriisi mõju tööturule on saavutanud oma haripunkti (+19 protsendipunkti). Eestis oli seda meelt 59% vastanuist, mis oli Rootsi ja Taani järel kõrgeim näitaja. Kõige rohkem vähenes selle arvamusega nõustujate hulk Kreekas (-18) ja Portugalis (-10).

Kriisil on olnud oma mõju ka kodanike seisukohtadele ELi kohta: 40% eurooplastest seostab ELi euroga (kasv 2009. aasta sügisega võrreldes 3 protsendipunkti), 45% võimalusega ELi piires vabalt reisida, õppida ja töötada (-1) ning 24% rahuga (-4).

Enamik eurooplasi kinnitab, et EL on majanduse elavdamise strateegias Euroopa 2020 seadnud õiged prioriteedid: 92% jagab arvamust, et tööturgude moderniseerimisel tuleks silmas pidada tööhõive taseme tõstmist ning et vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute aitamine tuleks võtta prioriteediks. 90% toetab majandust, mis kasutaks vähem loodusvarasid ja paiskaks õhku vähem kasvuhoonegaase.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esinduse Eestis 26.08.2010 pressiteade