Uus Eesti tegevust on vöimalik annetustega toetada
 
Uus Eesti / Kultuur / Muuseumid / Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi “24 prelüüdi ühele fuugale” Arvo Pärdist

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi “24 prelüüdi ühele fuugale” Arvo Pärdist

Prindi see artikkel
29. august 2010

ArvoPartPühapäeval, 29. augustil kell 14 näitab Filmimuuseum Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilmi Arvo Pärdist “24 prelüüdi ühele fuugale”.

Septembris oma suurt sünnipäeva tähistav helilooja on muuhulgas loonud muusikat nii eesti kui ka paljudele välismaa filmidele. Filmi (kestab üks tund ja 26 minutit) vaatamine on kõigile tasuta.

Režissöör Dorian Supin on lähedalt filminud stseene maailmakuulsa helilooja elust, kuhu kuuluvad proovid, esiettekanded, seminarid, kohtumised ja mälestused.

Filmi “24 prelüüdi ühele fuugale” lähtenurgaks on Arvo Pärt inimesena. Fuuga on oma ehituselt sarnane inimeluga. Ka Arvo Pärdi elu võib vaadelda kui fuugat, millest on filmis esitatud vaid mõned noodid. Selle eest on prelüüde 24 või natuke rohkem. Prelüüdid on need harmooniad, mis peavad aitama mõnd fuuga nooti mõista. Pärt saab vaatajale läbi filmi lähedasemaks, sest ta on üdini inimlik inimene – avaneb tema tagasihoidlik ja sügavmõtteline olemus.

Filmi autor Dorian Supin on öelnud: “Kui kõrval on inimene, keda te austate ja kes teie jaoks on mingis mõttes eeskujuks, siis see juba teeb teie elu teistsuguseks. Pärdi kõrval tunnete täpselt, et tema elamisviis on palju raskem ja palju õigem. Ja kui teda ei ole kõrval, tunnete, et elada on palju kergem – ja palju valem…” (allikas: “Kultuur ja Elu”, 2002)

Arvo Pärt on maailmanimega omapärane helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse kellahelinat meenutava tintinnabuli-stiiliga. Tema looming on oluliselt mõjutanud eesti ja võib öelda, et kogu maailma nüüdismuusikat. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala “Aliinale” (1976). Hiljem komponeeris helilooja suure hulga religioossetel tekstidel põhinevaid saatega või saateta teoseid koorile ja/või solistidele, nagu näiteks “Passio” (1982), “De profundis” (1980) või “Miserere” (1989/1992) ja “Kanon pokajanen” (1996). (allikas: Eesti Muusika Infokeskus).

Sel suvel esitleti Türgis Istanbulis kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 eestvedamisel Arvo Pärdi uut sümfooniat “Aadama itk”. Sel aastal toimuvad Pärdi pidunädalad kolmes Eesti linnas – Tallinnas, Paides ja Rakveres 17. augustist 17. septembrini.

2006. aasta sügisel asutatud Filmimuuseum on kujunemisjärgus muuseum, mille kogudes on kostüüme, rekvisiite, Eesti filmiajalugu puudutavaid fotosid, käsikirju, dokumente, meeneid, trükiseid ja kinotehnikat; suurim hulk materjali puudutab legendaarset filmistuudiot Tallinnfilm. Lisaks kogumisele ja säilitamisele tutvustame Eesti filmikunsti erinevate näituste ja üritustega. 2012. aastal on Maarjamäel plaanis avada esimene Eesti filmiajalugu käsitlev püsinäitus.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi 23.08.2010 pressiteade